Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Silmad lahti: kevadised krooksujad on vallutanud teed

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: Kristiina Kübarsepp

Soojemad ilmad on äratanud meie kahepaiksed, kes on asunud massiliselt oma sigimispaikadesse rändama. Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub sellega seoses konnasid ohutult üle tee abistama teelõikudel, kus kahepaiksete rändeteed ristuvad sõiduteedega. Eriti tähelepanelik tasub autojuhtidel olla hilisõhtustel tundidel, kui ränne on massiline ning vabatahtlikud kahepaikseid abistamas. 

Teelõike, kus liikluse tõttu hukkub sadu ja tuhandeid konni, on palju just linnade lähedal. Suurem liikluskoormus on pannud löögi alla kahepaiksete populatsioonid just tihedama inimasustusega paikades. «Kuna oleme vabatahtlike abiga konni abistamas juba seitsmendat aastat, on väga selgelt välja tulnud, et linnades ja nende lähedal on kahepaiksete asurkonnad suuremas kadumisohus ja seetõttu vajavad meie abi olulistel hetkedel, nagu seda on sigimispaikadesse ränne,» ütles «Konnad teel(t)» aktsiooni eestvedaja Kristiina Kübarsepp.

Kübarsepp lisas, et linnades ja nende lähedal on aga ka vabatahtlikel lihtsam konnatalgutel kaasa lüüa. «Näiteks on Tartus Ihastes ja Tallinnas Astangul igal aastal konnatalgutel tuhandeid kahepaikseid abistanud tublid vabatahtlikud, kes oma kodukandis selle liigi säilimise eest on hea seisnud,» kiitis Kübarsepp aastast aastasse kaasa löönud vabatahtlikke. 

Kõik, kes on varasematel aastatel märganud oma kodukohas mõnda konnadele ohtlikku teelõiku ning soovivad seal talguid korraldada, võiksid oma soovist teada anda konnatalgute vabatahtlike koordinaatorile Kadri Allerile aadressil kadri.aller@elfond.ee.

ELF toetab talgukorraldajaid omalt poolt nõu ning võimaluste piires vajalike vahenditega. Tänaseks on üle Eesti kirjas 13 talgukohta, näiteks Tartus Ihastes, Tallinnas Astangul, Harjumaal Kloogal ja Kehras, Lääne-Virumaal Tapal ning Ida-Virumaal Kuremäel. Talgujuhte oleks veel vaja Leie-Oiu talgukohta Võrtsjärve ääres, kuid oodatud on talgud ka teistes konnadele ohtlikes teelõikudes. Varem kaardistatud konnarände teekonnad leiab siit.

Kõik, kes soovivad talgutel kaasa lüüa, võivad liituda veebilehel konnad.elfond.ee konnatalguliste listiga või «Konnad teel» Facebooki lehega, kus suurematest talgutest jooksvalt teada antakse. 

Konni üle tee aidates on väga oluline järgida liiklusohutuse põhimõtteid. Nii kahepaiksete kui ka konnatalguliste turvalisuse pärast soovitatakse talgukohtades kasutada ajutist konnatõket — see takistab konnade pääsemist teele ning talgulised saavad tee äärest tõkke tagant konnad ämbrisse koguda ja ohutuses veendununa nad üle tee toimetada. Enne konni abistama minnes tuleks kindlasti tutvuda konnatalgute infoga kodulehel.

Konnaränne toimub tavapäraselt aprillis ning selle eelduseks on soojad ja niisked ööd. Rände tippaeg on hilisõhtuti kell 21-23 ning ränne kestab kokku mõned päevad. Olenevalt ilmast võib konnaränne toimuda ka lainetena — külmematel öödel vähem, soojematel ja vihmastel õhtutel massiliselt. ELF korraldab konnatalguid alates 2012. aastast. Vabatahtlike abiga on hukkumisest päästetud aastate jooksul ca 82 000 kahepaikset.

Tagasi üles