Siiamaani on mõnel MTÜ Kassiavi vabatahtlikul meeles see pime talvine õhtupoolik, kui Marleen istus lume peal, tõstes vaikselt ühte käppa, siis teist käppa, sest oli nii-nii külm. Siis tõsteti ta aga sooja autosse ning sõidutati helgema tuleviku poole.
Päevakäpp: külmast lumehangest leitud Marleeni ootus on kestnud poolteist aastat
Marleen mõtiskleb, kas keegi üldse tuleb kunagi teda vaatama ja kas keegi viib ta koju, võtab osaks enda perekonnast? Selle pooleteise aasta jooksul on ta näinud, kuidas inimesed tulevad, valivad omale lemmiku ning viivad ühes endaga koju. Ükshaaval kaovad sõbrad ja tuttavad näod. Kuidas me ometi leiaksime ka Marleenile kodu?
Ühel õhtul tuleb üks vabatahtlik, järgmisel õhtul teine vabatahtlik. Kuid üks karvakera igatseb ometi stabiilsust, inimest, kes tuleb igal õhtul — tunda, et see ongi see inimene, kes tema eest hoolitseb ning teda enam kunagi ei jäta. Ning Marleenil on, mida vastu anda, kui oled tema usalduse võitnud.
Kui sulle pole probleemiks, et kass pole sülekass, kuid on iseloomult leebe, naudib väga paisid, sügamist (ka kõhu alt), mängimist ja tähelepanu, siis võib-olla on sinul võimalik pakkuda talle kodu?
Väikest kasvu triibik Marleen ootab külastajaid ja kodupakkujaid. Võta ühendust Facebookis lehel MTÜ Kassiabi või kirjuta kodu@kassiabi.ee