Mäger, siil või keegi kolmas: kellest võiks saada Eesti rahvusloom?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Hundid

FOTO: Juan José González Vega (Wikimedia Commons)

Täna õhtul selgub Rahvusraamatukogus toimuval loodusõhtul teadus- ja looduskaitseorganisatsioonide poolt välja valitud Eesti rahvusloom. Uus rahvuslik sümbol lisandub nimekirja, kus on juba ees rahvuslind, -lill, -kivi, -kala ja -liblikas. 

Meie naabermaad on meist selles osas ette jõudnud ja oma rahvuslooma valiku teinud, seisab Eesti Jahimeeste Seltsi veebilehel olevas rahvusloomakandidaatide tutvustuses. Nii on näiteks Rootsi rahvusloomaks põder ning Soomes ja Venemaal tiitlit kandmas pruunkaru. Seetõttu pakutavas valikus neid loomi pole. Rahvusloom peaks olema omane, tavaline, äratuntav ja armastatud liik, kellega võiks looduses kartmatult kohtuda ning kelle kaudu saaks edastada sõnumi, et kaitset ja hoidu väärivad ka tavalised, mitte ainult haruldased, liigid.

Kobras

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane/Scanpix

Kobras on Eesti suurim näriline, kelle karvastiku värvus varieerib helepruunist mustani. Kobras on äratuntav pika lapiku saba ning kollaste pikkade kaardus lõikehammaste järgi. Reklaaminägu hammaste korrashoidu reklaamivatele toodetele. Tegemist meil põlise liigiga, kes 19. sajandil hävitati, ent tuli tagasi eelmise sajandi keskpaiku ning on saanud meil tavaliseks liigiks. Kodu ja peret hoidev suure töötahtega liik. Toidu saamiseks võimeline erinevas jämeduses puid langetama. Hämmastavalt viljakas ehitaja ja kas mitte inimene ise pole võtnud kopralt üle kanalite kaevamise ning tammide ehitamise kunsti. Hästi äratuntavad on looduses kopra poolt ehitatud kuhilpesad.

Mäger

FOTO: Ben Birchall/PA Wire/PA Images/Scanpix

Mäger on  Eestis laialt levinud. Hästi äratuntav koonul paiknevate eespool silma algavate laiade mustade vöötide järgi. Samas väga elukohatruu ning pidevalt oma elupaika korrastav ja arendav loom, millest annavad aimu aastakümneid kestvad suured urgude süsteemid ehk linnakud. Armastab vaikust ja rahu, kuigi kipub vahetevahel eluaset sättima inimeste poolt mahajäetud või vähese kasutusega hoonetesse. Kõigesööja, talvel tavatseb teha taliuinakut. Mägra rasv on olulist osa etendanud rahvameditsiinis. Rahvajuttudes tasakaalukas loomadevaheliste vastuolude lahendaja. 2016 a. valitud aasta loomaks.

Rebane

FOTO: SILLE ANNUK/PM/SCANPIX BALTICS

Rebane on meie aladel üks vanem inimesega kooselav liik, kes on hästi äratuntav. Sagedane külaline ka suurlinnades, hea kohanemisvõimega parajalt tark ning ettevaatlik loom. Värvus varieerub kollakaspruunist punakaspruunini. Eesti kultuuris tuntud tegelane rahvajuttudes ning lasteraamatutes, esindades uudishimulikku, kavalat ning arukat looma. Endistel aegadel on toodud inimeste poolt rebasekutsikaid koju ning neid ka kasvatatud. Kiindub ruttu oma kasvatajasse, kuid metslooma kombeid ei jäta.

Siil

FOTO: PEETER K?MMEL/SAKALA/Scanpix

Siil on üks vanemaid imetajaid. Ainus meie loomadest, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000). Külma aastaaja veedab mõnusasti taliuinakut tehes. Kuna armastab vaheldusrikkaid elupaiku — metsaservi, leht- ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid, satub ta sagedasti inimeste vaatevälja. Harjuvad kergesti inimestega. Liigub mügisedes saagijahil, oskab vilistada ning omaette elamus on vaadelda siilide kuramaaži. Kuidas nad seda ikkagi teevad? Eesti kultuuris on siil tuntud targa nõuandjana rahvuseeposest «Kalevipoeg».

Hunt

FOTO: Juan José González Vega (Wikimedia Commons)

Hunt on välimuselt väga sarnane suure hundikoeraga, kuid koon on tömbim ja pea laiem. Saba liikumisel sorgus. Levinud kogu Eestis, eelistatud elupaikadeks on siiski suuremad metsa- ja rabamassiivid. Eesti rahvajuttude keskne tegelane, kuid erinevalt rebasest, erilise arukusega seal ei hiilga. Tegelikult on tegemist väga ettevaatliku ja targa loomaga. Vähesed on metsas hunti näinud, veel vähesemad saavad teda oma tuttavatele näidata. Metsausk on eestlastele omane ja ka hunt vaatab alati metsa poole. Üldiselt tänapäeva kultuuris väga vastuoluline loom. 2013. a valiti hunt aasta loomaks.

Metskits

FOTO: Vasily Fedosenko/Reuters/Scanpix

Metskits on meie kõige pisem ja graatsiliseim hirvlane, kelle äratundmine looduses ei peaks peavalu valmistama. Tüüpiline kultuurmaastiku asukas, elutsedes edukalt ka suurlinnade äärealadel. Isasloomad kannavad peas sarvi, mis küll sügisel heidetakse, aga sellest pole häda. Uue aasta saabudes hakatakse uusi turniirirelvi kasvatama. Levinud kogu Eestis. Kuigi tegemist on ettevaatliku loomaga, tuleb ta talvel toitu otsima inimasulate lähedusse, sattudes nii aedadesse, kalmistutele. Kevadtalvel võib autoaknast silmata päise päeva ajal põldudel toitumas metskitsede seltsinguid. Kui teised loomad tavatsevad ohtu aimates vaikselt jalga lasta, siis ärritunud metskits võib läheneja üle külvata koera haugatusele sarnanevate möiratustega. Lasteraamatu ja animafilmi «Bambi» prototüüp. Ka Eesti kirjanikud pole oma loomingus metskitse unustanud. 2017. a valiti metskits aasta loomaks.

Tagasi üles