/nginx/o/2018/04/09/7767351t1hb8e2.jpg)
Inglismaal Nottinghamshire'is elav Brenda Brown on juba kolm aastat vägikaigast vedanud varestega, kes teda rahule jätta ei taha. Linnud teevad väljas kära, lõhuvad vanaproua autot ning on talle pidevaks hirmuallikaks.
Põrgulikud sulelised: pensionär on hädas teda ahistavate varestega
/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
10. aprill 2018, 19:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Varestel on harjumuseks keset ööd mu maja akendele koputada ja mu auto klaasipuhasteid lõhkuda,» sõnas Brown ja lisas, et varesed, kellele ta andis oma surnud vanemate järgi nimeks George ja Agnes, nokivad ka tema auto aknaid ümbritsevaid kummiribasid.
«Mu naabri auto on täpselt sama värvi kui minu oma, ent nad pole seda kordagi lõhkumas käinud,» nentis Brown. «Nad ei käi ka teiste akende taga. Ma ei tea, mis neil minu vastu on.» Naine väitis, et ta on pidanud juba neljal korral klaasipuhastid välja vahetama ning on proovinud kõiksugu viise lindude peletamiseks, ent seni pole mitte ükski neist aidanud.
Linnutreener Lloyd Bucki arust on asjal lihtne ja loogiline seletus — varesed on territoriaalsed linnud ning oma peegelduse nägemine maja- ja autoakendel jätab neile mulje, et kohal on võõras lind. Kui vaenlane ei lahku, on varestel kombeks suurest tigedusest kõike ümbritsevat nokkima asuda.
Vaatamata vareste pidevale ahistamisele on nad Brownile sümpaatseks saanud. «See on armastuse ja vihkamise suhe,» ütles Brown. «Kui nad mõnel päeval välja ei ilmu, hakkan ma muretsema ning mõtlema, kus nad olla võiks.»