Loomakaitsjad õpetavad: mida teha, kui leiad rannikult hülgepoja

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: imago stock&people/imago/imagebroker/Scanpix

Looduses kätte jõudnud aeg, mil hülgepojad lahkuvad oma sünnipaikadest ja hakkavad iseseisvalt toituma. Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) kinnitab, et abitutena näivad hülgepojad ei vaja reeglina enamasti abi ja inimestel pole vaja sekkuda. Kindlasti ei tohi enda ohutust silmas pidades neid silitama hakata ja koeraomanikel palutakse oma lemmikud rannikualadel kindlasti rihma otsas hoida, sest koerad kujutavad hülgepoegadele reaalset ohtu.

«Massiliselt pole hülgepojad tänavu inimestele silma jäänud ja meile on teada antud vaid ühest pojast, keda arvati hädas olevat,» ütles ELL Põhja-Eesti regioonijuht Katrin Lehtveer. «Hülgepojad võivad abi vaja rahvarohketes randades ja seda eelkõige inimese enda eest. Näiteks suuremad koerad võivad hülgepoegi pureda ja seetõttu palume koeraomanikel oma lemmikud rannikualadel kindlasti rihma otsas hoida.»

Kindlasti palutakse teada anda aga sellistest hülgepoegadest, kes sõidutee poole ukerdavad või tiheasustusalal segadust tekitavad. Ise looma teisaldama hakata pole soovitav, sest hülgepojad on tegelikult ohtlikud.

«Hülgepojad on kiskjad, kes kasutavad oma teravaid hambaid kõhklematult enesekaitseks. Jõudu on neil vaatamata hädisele olekule piisavalt ja halvemal juhul võivad nad ka näpu otsast hammustada,» manitses ELL juhatuse liige Kadri Võrel. «Lisaks raskele traumale võib hülge hammustusest sattuda inimese organismi bakter, mille ravi on äärmiselt keerukas ja vaevanõudev.»

Läänemere regioonis on poegimisperiood veebruarist aprillini. Hallhüljes sünnitab korraga ühe, väga harva ka kaks poega ja emad on üksteise, võõraste poegade ja isaste suhtes väga agressiivsed. Pojad kaaluvad sündides 10–12 kilogrammi ja on kaetud lootevillaga, mis asendub umbes 3 nädala pärast päriskarvaga. Pojad hakkavad iseseisvalt toituma 1–2 kuu vanuselt.

Tiheasustusalale sattunud või nähtavate puremisjälgedega hülgepoegadest palutakse teada anda eestimaa loomakaitse liidu infotelefonile 53 230 230, keskkonnainspektsiooni lühinumbrile 1313 või häirekeskuse hädaabinumbrile 112.

Tagasi üles