Linnalindude ja -loomadega tekkivaid konflikte aitab vältida ennetustegevus

FOTO: Elmo Riig/Sakala/Scanpix

Koos kevadega jõuab loomariigis kätte sigimis- ja pesitsemisperiood ning seetõttu peaks kõik majaomanikud juba praegu arvestama oma karvaste ja suleliste naabritega, et neid sel ajal mitte häirida ning vältida olukordi, mis võivad mõlemale osapoolele ebameeldivaks kujuneda.

«Inimese kõrval elab linnakeskkonnas mitmeid linde ja loomi, kellele see on loomulik elukeskkond. Nad elavad praegu ja ka edaspidi linnas inimese kõrval, mistõttu on mõistlik teada, kuidas vajadusel suhteid oma naabritega teadlikult ja eetiliselt korrastada ning võimalikke konflikte ennetada,» sõnas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Erinevaid linde, aga ka näiteks rebaseid ja kährikuid, meelitavad linnakeskkonda soodsad toitumisvõimalused (lisasöötmine, laokil jäätmemajandus, lemmikloomade toit), vaenlaste vähesus ja soodsad pesitsusolud. Linnas, inimese vahetus naabruses pesitsema asunud lindude, näiteks vareste, kajakate, hakkide, kodutuvide ja piiritajatega, kaasnevad sageli inimeste ja lindude vahelised konfliktid. Linnas elavad väikekiskjad võivad aga levitada inimesele ja lemmikloomadele ohtlikke haigusi ja parasiite. 

Katustel, pööningutel, räästaalustes, rõdudel, keldrites, laoplatsidel ja mujal mittesoovitavates kohtades pesitsemise ja püsivalt elama asumise vältimiseks tuleks nendesse kohtadesse mittesoovitud lindude-loomade juurdepääs tõkestada või neid kohti varakevadel regulaarselt kontrollida ja hooldada. Juba hiljem, sigimisperioodil, on lindude-loomade häirimine ebaeetiline ja seaduse kohaselt keelatud. Esimesena hakkavad linnades pesitsema märtsis künnivaresed ja hakid ning viimasena mai lõpus piiritajad.

Ka hoonete ulatuslikumate ehitus- ja remonditööde kavandamisel peaks varakult arvestama lindudega hiljem kaasneda võivate probleemidega. Samuti tuleb vältida metsloomade ja lindude lisasöötmist ning korrastada prügimajandus, et nad ei pääseks toidujäätmetele ligi.

Loe ka neid

Tagasi üles