Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Loomakaitsjad õpetavad: kuidas tunda ära kutsikavabrikut

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kelli Põlendik
Copy
Artikli foto
Foto: Sebastian Duda/PantherMedia / Sebastian Duda/Scanpix

Seoses Treppojalt leitud kutsikavabrikuga on sagenenud kirjad murelikelt eestlastelt, kes arvavad, et on tõenäoliselt tuvastanud kutsikavabrikandi. Üldjuhul on loomavabrikute tunnusjooned üksteisega sarnased ning seetõttu pani Eesti Loomakaitse Selts kokku õpetuse, kuidas neid ära tunda ja keda teavitada.

Mis on kutsikavabrik?

Kutsikavabrik on koerte kasvatus, kus looma heaolu ohverdatakse raha saamise eesmärgil. Kutsikavabrikud on võrdelised intensiivpõllumajanduses loomade pidamisega, kus loomi pikaajaliselt ekspluateeritakse, arvestamata nende tervist, heaolu ja liigiomast käitumist. Eesmärgiks on saada kiirelt ja palju kutsikaid, kes kasumlikult maha müüa. Sellistes kohtades võetakse kutsikad emalt varakult ega jälgita, et paaritumine ei toimuks lähisugulaste vahel, mis omakorda ainult tõstab terviserikete ja ebanormaalsuste riski. Koeri näidatakse ja antakse üle avalikes parklates, näiteks turul või tee ääres. Koerte elukohta ja pidamistingimusi uus omanik ei näe. Koertel on dokumendid sagedasti ebakorrektsed või puuduvad sootuks, uudub veterinaarpass, loom pole vaktsineeritud või kiibistatud. Maksmine toimub ainult sularahas. Tagantjärgi on selliseid ebaeetilisi koertemüüjaid raske taas üles leida.

Levinumad probleemid

Halbade aretustingimuste tõttu tekivad kutsikavabrikus aretatud loomadel sageli tervise ja/või sotsiaalse käitumisega seotud probleemid. Kutsikatel, kes on kasvanud kitsastes ruumides koos paljude teiste koertega, on raskusi teiste koerte ja inimestega suhtlemisel. Transportimine pikkadel vahemaadel kehvades tingimustes viib loomad mõnikord stressi ja nad võivad surra. Ellujäänud vabrikukoerte puhul suureneb vanemas eas hingamisteede haiguste ja kopsupõletiku, samuti kaasasündinud defekti, puusaliigese düsplaasia tõenäosus. Lisaks sellele võivad neil tekkida sotsialiseerumise, mitmekesisuse ja inimesega positiivse kontakti puudumise tõttu iseloomust tingitud probleemid. Vabrikukutsikaid müüakse üldjuhul puhtatõuliste koerte pähe, et saada nende eest kõrgemat hinda, nagu tõupuhaste loomade puhul tavaline. Siiski võib juhuslike tõuaretustavade tulemusena saada tegelikult üldse mitte puhtatõulisi kutsikaid. Neid aretatakse vabrikus suure hulgana ja täiesti kontrollimatult.Mõningaid kutsikamüüjad esitlevad end kui tõelisi tõuaretajaid.

Kutsikavabrikute probleem esineb nii maailmas kui ka Euroopa Liidu tasandil. Kutsikaid veetakse peamiselt idast läände. Lätist ja Venemaalt Eestisse, Eestist Soome ning Leedust Poola ja Suurbritanniasse.

Kuidas ära tunda kutsikavabrikut?

Kutsikavabrikant ohverdab kasumi nimel looma heaolu.

  • Tõukoera puhul puuduvad korrektsed dokumendid.
  • Koerad elavad nõuetele mittevastavates tingimustes — oluline on eelkõige koerte paljundamine ja kiire realiseerimine.
  • Kutsikavabrikant ei pea oluliseks koeraema heaolu ja paaritab koera lubatust tihemini.
  • Koeraema partneri valik on juhuslik.
  • Sageli loovutatakse kutsikad lubatust varem.
  • Ei sõlmita ostu-müügilepingut, mis tagaks nii ostja kui ka müüja õigused.
  • Arveldatakse ainult sularahas.
  • Ostjat ei lasta tuppa/majja/korterisse sisse ning müüja soovib koera üle anda kuskil parklas, bussipeatuses või keset tänavat.
  • Ostjat ei lasta müüdava koera ema juurde.
  • Loomal puudub veterinaarpass ehk loom ei ole kiibitud ja vaktsineeritud.
  • Passi olemasolul pole selgelt kirjas, millises kliinikus on teostatud vajalikud veterinaarsed protseduurid.

Et mitte anda koeravabrikantidele põhjust uute koerte paljundamiseks, tuleb oma lemmik muretseda usaldusväärsest kohast!

Kui tead kohta, kus kutsikad on kehvades tingimustes, kirjuta Eesti Loomakaitse Seltsile aadressile info@loomakaitse.ee või helista 526 7117. Samuti võib ühendust võtta teiste loomapäästeorganisatsioonidega.

Tagasi üles