:format(webp)/nginx/o/2018/03/16/7691991t1h479f.jpg)
Üle-eelmisel nädalal šokeeris eestlasi viimaste aastate suurima kutsikatehase avastamine Treppojalt. Tegu on aga ühe veetilgaga meres, sest loomavabrikante leidub Eestis veel ja veel ning nendega tegelemine on keeruline, sest ühe vabriku avastamisel tõmbavad teised oma tegevuse mingiks ajaks tagasi.
«Aastate jooksul on neid «millerdajaid» üksjagu vahele jäänud, aga paljud neist tegutsevad üsna karistamatult edasi,» nentis Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) juhatuse liige Heiki Valner. «Kahjuks pole võimalik ligilähedastki arvu öelda, kui palju neid kokku on. Kui vaadata kuulutusi, kus koeri pakutakse ja kokku ostetakse, siis on neid ikka kümneid ja kümneid.»
Valner sõnas, et maakonnalehtedes on pidevalt kuulutusi, kus krantskutsikaid lausa mitmekaupa pakutakse. Inimesed hoiavad steriliseerimise pealt kokku ning oma lemmiku soovimatuid järglasi antaksegi esimesele ettejuhtuvale kasvõi hulgi ja tasuta. «Viimase juhtumi puhul oli näha, et ka igati lugupeetud kasvatajad olid antud prouale oma koeri ilma lepinguta müünud,» teadis Valner öelda. «Ühel juhul anti ma-ei-mäleta-mitmekordne-näituste-võitja lihtsalt Tartu raudteejaamas üle ning koerakese edasine saatus kasvatajat enam ei huvitanud.»
Vihjeid tuleb igas kuus käputäis
Pärast Treppoja kutsikavabriku avastamist saabus ELLile palju vihjeid võimalike kasvanduste ja koeraärikate kohta nii siin kui Soomes. Nende kontrollimisele kulub üksjagu aega, aga erilist tulemust see ilmselt ei anna, sest mõneks ajaks tõmbavad millerdajad oma tegevuse lihtsalt tagasi. Ka pärast selle juhtumi avalikuks tulemist kadusid loetud tundide jooksul internetist paljud koeramüügikuulutused, millel loomakaitsjad silma peal hoidsid.
Tavaliselt antakse ELLile teada umbes ühest-kahest võimalikust kutsikavabrikust kuus. Kaevatud on ka kennelite peale ning inimesi on pannud nördima neis valitsenud räpasus ja asjaolu, et koerad on puurides. «Paraku on meil kehtiv seadus selline, et kinni pole väga nagu millestki hakata,» täheldas Valner ja lisas, et Treppoja koeravabrikandiga suudeti saavutada rahumeelne kokkulepe ja ta lubas taolisest teenistusest tulevikus loobuda. «Selles julgen ma kahelda, sest see polnud ju esmakordne vahelejäämine,» leidis Valner.
Treppoja kutsikatehas on Valneri teada suurim, millega loomakaitsjad kokku on puutunud. 2012. aastal leiti Laitse lähedal Pohla külas üüritud majast 21 armetus olukorras koera, kes nälja tõttu üksteist sööma olid asunud. «Enamasti on «kokku kuhjatud» koerad väga haiged ja alatoidetud ning seda reeglit kinnitavad mõlemad eeltoodud näited,» rääkis Valner. «Kui nende kahe koloonia kasvandike tervist võrrelda, siis Pohla küla kutsikad olid hullemas seisus.»
Tegeleda tuleb ka jäärapäiste loomapidajatega
Täna on Loomakaitse Liidu huviorbiidis veel kaks majapidamist, kus koeri on ühel juhul üle kümne ja teisel üle kahekümne, aga nende näol pole tegemist «tehastega», vaid maainimestel on loomade üle pea kasvanud. Maailmaasjadest väga omamoodi arusaav vanaproua pole kahjuks koostöövalmis ning keeldub oma mitmekümnest koerast lahkumast. Härral on aga suured koerad, keda eriti ei taheta. See teeb nende juhtumite lahendamise väga raskeks.
Et vältida kutsikavabriku toetamist, tuleks kutsikas osta usaldusväärse müüja käest. Enne koera ostmist peaks küsima luba tutvuda koera ema ja võimalusel ka pesakonnaga. Tuleb vaadata, et kutsikad poleks loiud ning neil oleks veterinaarpass. Passis peab olema kinnitus, et loom on kiibitud, vaktsineeritud ja kantud lemmikloomaregistrisse. Märgates kahtlasi inimesi kutsikaid müümas või sattudes kutsikavabriku otsa, tuleks sellest koheselt loomakaitsjaid teavitada.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)