/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
Üle-eelmisel nädalal Treppoja kutsikavabrikust päästetud tõukoertele tuli kodupakkumisi tuhandetelt inimestelt. Kahjuks pole eestlased aga pooltki nii entusiastlikud endale võtma uut elu ootavaid krantse ning seetõttu ei ole loomakaitsjad kindlad, mis saab viiekümnest koerast, kes leiti ühe Raplamaa proua juurest.
Esmakordselt said loomakaitsjad vanaprouast ja tema tegemistest kuulda juba 2008. aastal — kaebaja kurtis, et naisel on hulk koeri, kes pidevalt uusi järglasi toodavad, küla kortermajade trepikodades luusivad ning korralikku toitu ei saa. Sarnaseid kaebusi laekus ka 2012. ja 2016. aastal.
«Toona olid kõik riigi- ja omavalitsuse asjapulgad platsis ja lubasid olukorra ära lahendada,» kirjutas Eestimaa Loomakaitse Liidu juhatuse liige ja loomaaktivist Heiki Valner oma blogis.
«Vald on sellega tegelenud, aga kuna umbes 85 aastane proua lubab ennast ära tappa ja veel sadat imet teha, siis keegi ei olegi midagi teinud,» seisis ühes kahest sel kuul Loomakaitse Liidule saadetud vihjest. Seetõttu läksid vabatahtlikud loomakaitsjad eile kohale, et vanaprouaga ise rääkida. Naine keeldus aga igasugusest abist — talle ei sobinud ei koerte uutesse kodudesse paigutamine ega ka nende kastreerimine-steriliseerimine, et loomade paljunemine lõppeks.
Sellegipoolest on loomakaitsjate eesmärk koeri aidata ning neile uued omanikud leida. Valner nentis, et Treppoja kutsikavabriku asukatele saadetud kodupakkumiskirju lugedes võib väita, et tuhandele tõukoeralaadsele kutsale pole Eestis kodu leidmine mingi probleem. See aga annab julgust võtta ette missioon leida uus kodu 50 koerale, keda nende omaniku surma järel ootab tõenäoliselt ees hukkamine.