Mürgine, munev ja kõhuta: kuus huvitavat fakti nokklooma kohta

Foto: By Klaus (Flickr: Wild Platypus 4) [CC BY-SA 2.0], via Wikimedia Commons

Nokkloomad on ühed loomariigi unikaalseimad elanikud ning nad on teadlasi ikka ja jälle üllatanud liigi esmakordsest avastamisest saati. On veel paljut, mida me nokkloomade kohta ei tea, ent siin on mõned huvitavad infokillud selle omapärase imetaja kohta.

Inimesed pidasid nokklooma väljamõeldiseks

Nokklooma kirjeldas esmakordselt 1799. aastal loodusuurija George Shaw, kes oma tutvustuses nentis, et loom tundub kui kellegi poolt kunstlikult valmistatud elukas. Nokkloomad on tõepoolest omamoodi Frankensteini koletised — pardi nokk ja jalad, saarma keha ja karvkate ning kopra saba on omapärane kombinatsioon. Nokkloom on oma perekonna ja liigi ainus elav esindaja.

Nokkloomad on mürgised

Väga vähesed imetajad on mürgised ning nokkloomade seas kannavad endas mürki vaid isased loomad. Inimestes tekitab nokkloomamürk küll valu, ent eluohtlik on see vaid väiksematele loomadele. Teadlased arvavad, et mürk on eelkõige mõeldud isaste nokkloomade omavahelisteks arveteklaarimisteks paaritumishooajal.

Nokkloomad on munevad imetajad

Nokkloomad pole ainukesed mürgised imetajad ega ka ainukesed munevad imetajad — viimast teevad ka sipelgasiilid. Nokkloomade elutsüklist ei teata palju, kuid isased loomad ei mängi laste kasvatamises mingit rolli. Emaste tiinus muna koorumiseni kestab kuni viis nädalat ning nende pojad hakkavad seejärel emaslooma nisadest piima jooma.

Nokkloomadel pole magu

Nende ebatavaliste loomade söögilaud koosneb peaasjalikult erinevatest ussikestest, putukavastsetest ja krevettidest, ent oma toitu nad ei seedi — söögitorust liigub see otse soolestikku. Ei mingit maosarnast happega täidetud pauna, et toitu lõhustada. Teadlased pole siiani päris täpselt kindlad, miks see nii on.

Neil pole ka hambaid

Nokkloomadel pole ei magu ega hambaid ning seetõttu võib tekkida küsimus, kuidas nad üldse söövad. Kui nokkloom toidu järele sukeldub, ampsab ta koos söögiga suhu ka veekogu põhjas olevat liiva ja kruusa. Seejärel tõuseb ta taas pinnale ja hakkab «mäluma», jahvatades toidu klibu abil väiksemateks tükkideks.

Nokkloomad «näevad» vee all oma nokaga

Vee all olles on nokkloomad põhimõtteliselt pimedad ning nende lõhnataju kaob. Seda aga seetõttu, et pisikesed nahakurrud katavad nende ninasõõrmed ja silmad kinni, et vesi sisse ei pääseks. Nokkloomade nokkadel on aga retseptorid, mis aitavad neil tunnetada elektrivälju ja teiste loomade liikumist ning niiviisi saagi asukoha kindlaks teha.