Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Loomaarst õpetab: kuidas tunda ära antifriisimürgitust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kelli Põlendik
Copy
Artikli foto
Foto: Olaf von Lieres/PantherMedia / Olaf von Lieres / Scanpix

Veebruari lõpus jäi raskelt haigeks koer, kes sõi tänavalt leitud kahtlast söödapala. Selgus, et et pala sisse oli segatud jahutusvedelikku ehk antifriisi, mis põhjustas koerale tugeva neerupuudulikkuse.

PetCity Tallinna loomakliiniku peaarsti Dr Heli Säre sõnul on viimase aasta jooksul nende poole pöördunud kolm loomaomanikku, kelle neljajalgsetel sõpradel diagnoositi antifriisis sisalduva etüleenglükooli poolt põhjustatud mürgitus. Seetõttu peaksid loomapidajad teadma, kuidas mürgitust ära tunda ja et asja lihtsamaks teha, toome koos Dr Särega teieni detailse kirjelduse antifriisimürgitusest ja selle nähtudest.


Antifriisimürgitus on üks kõige sagedasemaid mürgistuse vorme lemmikloomadel. Muid mürgistusi tuleb samuti ette — põhjuseks šokolaad, viinamarjad, rotimürk või inimestele mõeldud ravimid. Kuna antifriis on magus aine, siis lakuvad loomad seda kahjuks hea meelega sisse. Antifriisimürgitus juhtub tavaliselt siis, kui antifriis tilgub auto radiaatorist välja ja loom seda maast lakub. Samuti leidub etüleenglükooli mootori jahutusvedelikus ja hüdrauliliste pidurite vedelikes ning külmkapi jahutusseadmetes. Kuna antifriis ei ole kiiresti aurustuv aine, püsib see maapinnal või lumel kaua aega ning on lemmikloomadele kutsuv.

Antifriisimürgitusel on mitu etappi

Etüleenglükooli mürgitusnähud sõltuvad paljuski kogusest, mis looma organismi on sattunud, kuid see varieerub ka indiviiditi.

1. staadium — 30 minuti jooksul pärast allaneelamist võib tekkida loidus, oksendamine, koordinatsioonihäired, liigne urineerimine, suurenenud janu, hüpotermia (kehatemperatuur alla normi), aga võivad kujuneda välja ka krambid ja kooma.

2. staadium — 2-24 tundi pärast allaneelamist võivad mõned mürgistussümptomid leevenduda, mis võib põhjustada loomaomanikele valelootust, et loom terveneb. Enamasti tekib sel etapil vedelikupuudus, hingamissagedus ja südame löögisagedus kiirenevad ning esineda võivad üldised mürgistustunnused.

3. staadium — 36-72 tundi pärast allaneelamist võivad välja kujuneda raskekujulised neerupuudulikkuse tunnused, mida iseloomustavad jäsemete turse, valu kõhu piirkonnas, uriini kogus väheneb või peatub uriini moodustumine täielikult. Süveneb depressioon, loidus, isutus, tekkida võib oksendamine, krambid, kooma ja surm.

Kui lemmikloom on lakkunud mürgist jahutusvedelikku, tuleb kohe pöörduda loomaarsti poole. Kui koheselt rakendada korrektseid ravivõtteid, saab enamasti ära hoida organkahjustuse tekke ja ravitulemus on efektiivsem ning ravikulud looma päästmiseks väiksemad.

Mürgituse kinnitamiseks on veterinaaridel mitu võimalust

Parim viis etüleenglükoolimürgituse kinnitamiseks on mõõta etüleenglükooli kontsentratsiooni veres. See meetod on väga täpne, kuid see tuleb teostada koheselt peale antifriisi allaneelamist. Juba 24 tundi peale mürgi tarbimist on etüleenglükooli tase veres langenud ja mõõtmine vereproovist ei kinnita diagnoosi, kuid mürk kahjustab organsüsteeme. Etüleenglükoolist toodetakse organismis toksilisei jääkaineid, mis kahjustavad neerusid — seetõttu tõusevad vereproovis kreatiniini ja uurea tase, kuid selle põhjal ei saa määrata kinnitada, mis neerude funktsiooni languse põhjustas. Samuti põhjustavad neerufunktsiooni häire ja mürgi jääkproduktid vere happesuse muutusi. 

Kui loom on sisse söönud jahutusvedelikku, tuleb esmalt esile kutsuda maosisu välja oksendamine, ent see on efektiivne meetod vaid kuni 30 minutit pärast mürgi tarbimist. Hiljem on maosisu väljutamine mürgitusnähtude ärahoidmiseks ebaefektiivne, sest mürgine vedelik imendub kiiresti. Kui mürgitusnähud on juba tekkinud, on oksendamise esilekutsumine kindlasti vastunäidustatud.

PetCity Loomakliinik on Eestis ainuke, mis pakub lemmikloomadele hemodialüüsi protseduuri. Hemodialüüs eemaldab verest mürgised ühendid ja hoiab ära mürgistuse tagajärgede väljakujunemise. Kui neerukahjustus on aga juba tekkinud, siis hemodialüüsiga saab väljutada neerufunktsiooni langusest tingitud jääkained verest ning see annab neerudele võimaluse taastuda. On täiesti võimalik, et neerude funktsioon taastub kahjustusest täielikult, kuid on ka potentsiaalne võimalus, et see jääb kroonilisena püsima.

Säre tahab kõigile loomaomanikele südamele panna, et loomakliinikusse tuleb pöörduda kohe, kui nende neljajalgne sõber midagi kahtlast sööb. Lisaks sellele tuleks lemmikloomadega käia regulaarses tervisekontrollis — see aitab veterinaaridel välistada, et mürgi asemel põhjustab loomale piina mõni kaasasündinud neeruhaigus.

Tagasi üles