Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
/nginx/o/2018/03/14/7685327t1h0ca3.jpg)
Kui sa lähed rahulikule jalutuskäigule rannaliivale või vihmametsa, looda, et sa ei sattu kokku mõne loomaga, kes su vaid minutitega surmata võib. Siin on kümme elukat, kelle mürk su elu kõige kiiremini lõpetab.
Õudnäsalik
/nginx/o/2018/03/14/7685287t1h1128.jpg)
See hirmutava välimusega loom on oma nime vääriline — kalade hulgas on ta üks mürgisemaid. Merepõhjaga sulanduva õudnäsaliku ogad on varustatud mürginäärmetega, millest erituv toksiin tekitab piinavat valu ja tapab nõrgema südamega inimese vähem kui tunni ajaga. Õnneks on õudnäsaliku mürgile ka vastumürk, ent rünnakust ja sellele järgnevast halvatusest taastumine võtab sellegipoolest kuid.
Brasiilia rändämblik
/nginx/o/2018/03/14/7685291t1h65c4.jpg)
Kui see ämblik sind hammustab, põhjustab tema mürk tugevat valu, halvatust, naharakkude hävimist, südamerabandust ning meestel mitmetunnist ja piinavalt valusat erektsiooni. Kuna olemas on vastumürk, on suurem osa rändämbliku ohvritest väikesed lapsed, kelle kehad mürgile kiiremalt alla vannuvad. Sellegipoolest tuleb sammud ruttu arsti juurde seada, sest ilma vastumürgita saabub surm tunni aja jooksul.
Sisemaataipan
/nginx/o/2018/03/14/7685307t1ha786.jpg)
Austraalias elavad sisemaataipanid on maailma mürgiseimad maod, kelle ühes hammustuses on piisavalt toksiine 100 inimese surmamiseks ning hammustuse ohvril jääb elada vaid 30-45 minutit. Taipaneid ei peeta aga maailma surmavaimateks madudeks ja seda seetõttu, et nad on erakliku eluviisiga ja satuvad inimestega harva kokku.
Belcheri merimadu
/nginx/o/2018/03/14/7685309t1hc1d6.png)
Tõenäoliselt ei tule üllatusena, et siinses nimekirjas on madusid mitu tükki. Nagu nimigi ütleb, elavad Belcheri merimaod vees, täpsemalt India ookeanis. Muidu tagasihoidliku iseloomuga merimadude hammustus tapab aga 30 minutiga. Asjal on ka positiivne külg — see madu väljutab mürki vaid 25 protsendil hammustusjuhtudest ning on võimalus, et kui ta sind siiski naksab, ei satu su elu ohtu.
Kuningkobra
/nginx/o/2018/03/14/7685313t1ha315.jpg)
Kuigi kuningkobra mürk pole madude hulgas tugevaim, on temast sellegipoolest parem eemale hoida. Vähem kui 30 minutiga mõjuv mürk võib ühe hammustusega tappa 20 inimest ning võtta elu täiskasvanud elevandilt. Kuningkobrade mürk on ka tugev neurotoksiin, mis su halvab ja su elu lämbumissurmaga lõpetab.
Kerakala
/nginx/o/2018/03/14/7685317t1h59f8.jpg)
Kui kerakala end ohustatuna tunneb, tõmbab ta oma keha vett täis, muutub pallikujuliseks ning tõstab püsti mürgiogad, mis väljutavad tetrodotoksiini. Tetrodotoksiin on erakordselt tugevatoimeline närvimürk ning keskmise kehamassiga inimese tapmiseks piisab vaid ühest milligrammist. Kui sa nõelata saad, muutuvad kõik su lihased üksteise järel halvatuks, su aju saab rängalt kahjustada ning surm võib saabuda lausa 20 minutiga. Kerakalade mürgile vastumürki pole.
Siniring-kaheksajalg
/nginx/o/2018/03/14/7685319t1hd171.jpg)
Kui üks neist olevustest sind hammustab, ei pane sa seda tõenäoliselt kohe tähele. Kulub aga vaid mõni minut ning su keha muutub tuimaks, sa hakkad kontrollimatult oksendama ning kümne minuti jooksul sured sa hingamispuudulikkusesse. Kui sa veel elus oled, on su ainuke lootus intensiivraviosakonna hingamisventilaator, mis sind elus hoiab. Siniring väljutab ühe korraga piisavalt mürki, et tappa 26 inimest.
Austraalia lehterämblik
/nginx/o/2018/03/14/7685325t1h88a4.jpg)
Nagu paljud teised ebameeldivalt mürgised loomad, elab ka lehterämblik Austraalias. Teada on rohkem kui tosin lehterämbliku põhjustatud surmajuhtumit ning kõigil kordadel hukkusid ämbliku ohvrid vähem kui 15 minutiga. Üks naine, keda lehterämblik hammustas kaelast, suri vaid 5 minutit hiljem.
Noolemürgikonn
/nginx/o/2018/03/14/7685327t1h0ca3.jpg)
See imepisike konnake Lõuna-Ameerikast kannab endas mürki, mis surmab inimese viie minutiga. See on nii võimas, et kohalikud hõimud kasutavad seda mürginoolte valmistamiseks — sealt sai konn ka oma nime. Huvitaval kombel ei tooda konna organism ise mürki ning teadlased arvavad, et see koguneb tema süsteemis taimedelt ja putukatelt, mida konn sööb.
Täringmeduus
/nginx/o/2018/03/14/7685331t1hfc54.jpg)
Täringmeduus usutakse olevat merede kõige mürgisem elanik ning selles nimekirjas on just need elukad need, keda kõige pühendunumalt vältida. Kuigi suurem osa täringmeduuside alamliikidest inimesele ohtu ei kujuta, tapavad nende mürgised kaaslased su vähem kui viie minutiga. Surm algab halvatusega ning seejärel jääb su süda seisma. Suure tõenäosusega juhtub see siis, kui sa oled vees või vee all.