Päevakäpp. Kassitüdruk Sangria 1347 päeva ootust - kas oma inimene jääbki tulemata...?

Sangria

FOTO: MTÜ Kasside Turvakodu

Vabatahtlikud näevad turvakodus väga palju erinevaid kasse. On ülisõbralikke sülekasse, kes vaevu jõuavad mõned päevad turvakodus veeta, kui juba inimestele südamesse poevad ja koju lähevad.

On kasse, kes pärast turvakodus kohanemist mõne aja jooksul päriskodud leiavad ning siis on need kassid, kes hoiavad omaette ja loodavad, et inimesele südamesse pugemise asemel tuleb inimene ise nende juurde... Nad loodavad, et kordki neid märgatakse. Et päris oma inimene leiab ise tee nende juurde. Enamasti jäävad just sellised kassid aastateks päriskodusid ootama, sest inimesed tahavad sageli, et kass ka neid «ära tunneks» ja jalge ette hõõruma tuleks.

Üks kurva saatusega pikaajalistest koduootajatest on meie imekaunis Sangria. Saatus ei soosinud teda juba tänaval - nii kui kassike leidis ajutiseks pesapaigaks mõne prügikastitaguse, aeti kassitirts sealt kiirelt ära. Olelusvõitlus kestis pikalt, kuid nüüd on need võitlused ära võideldud ja Sangria on turvakodus.

Arvasime meiegi, et nii kauni ja omapärase välimusega kass jääb kiiresti kellelegi silma, kuid kahjuks nii ei läinud. Sangria kodu-ootus on veninud varsti juba nelja aasta pikkuseks ning meile tundub, et iga päevaga on Sangria turvakodus veel nähtamatum... Kus küll on Sangria inimene, kes kingib pärast saatuse keerdkäike kassitirtsule oma sooja kodu? Kes on see inimene, kelle süda on niivõrd suur, et mõistab Sangria läbielamisi ning teab, et ka ühest esialgu tagasihoidlikust kassist saab oma inimese armastuse abil õigepea paikass. Kus küll on Sangria uus võimalus...

Sangria ootab kirja aadressile info@kassideturvakodu.ee.

Kui Sina Sangriale päriskodu pakkuda ei saa, siis palun jaga seda postitust - äkki on mõni Sinu sõpradest sellisest kiisust ammu unistanud.

Tagasi üles