:format(webp)/nginx/o/2018/02/28/7647331t1h06af.jpg)
Hiljuti kirjutas Lemmikule murelik kassiomanik, kes soovis teada, miks tema muidu seltsiv ja sõbralik kass järsku inimesi ründama ja kõvasti hammustama on hakanud. Kass ei ole veel aastanegi ning hammustamisharjumus on alles hiljuti tekkinud.
Loomaarst vastab: mida teha ründava kassiga?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimusele vastab loomaarst Tiina Toomet:
Lühivastus sellele küsimusele võiks olla: «Kassidele meeldib jahti pidada ja kallale karata, sest nad on kassid», aga sellest muidugi antud juhul ei piisa.
Käituvad nad aga nii tõesti seetõttu, et on kassid ja see on neisse programmeeritud — hiilida, varitseda, jälitada, tabada, murda ja muidugi ka ära süüa, kui kõht tühi on. Tänapäeva toakassil ei ole enamasti kõht tühi, aga sellest hoolimata tahab ta teha kõike seda, mis eelneb saagi söömisele. Sest see on elu osa ja see on põnev. Kuna toas hiiri, rotte ega linnukesi ei ole, siis peab varitsema midagi muud, mis liigub. Selleks on inimese käed ja jalad. Kasside rünnakud on sageli mitte ainult ootamatud, aga ka sügavat stressi tekitavad. «Miks minu armas kass minule nii teeb? Ma ju ei provotseerinud teda.»
Noort kassi on võimalik ümber harjutada. Kõige tähtsam on, et inimene oma tegevusega mitte kuidagi ei innustaks kassi sellisele tegevusele või ei premeeriks teda selle eest. Sageli teeme seda tahtmatult. Näiteks võib olla «preemiaks» rünnakujärgne noomitus, sest see on tähelepanu osutus.
Abiks on mängimine ja mänguasjad
Pakkuge oma kassile erinevaid mänguasju, et saaksite aru, mida ta eelistab. Kassidele meeldivad enamasti väikesed pallid ja mänguhiired. Neile meeldib jälitada, taga ajada ja püüda asju, mis liiguvad nagu saakloomad. Kassid vajavad aktiivsust, midagi mis sunniks neid liikuma ja asjadele järgi jooksma. Võib osta mehhaanilisi mänguasju või panna midagi nööri otsa rippuma. Samas on toredad ka paberkotid ja pappkarbid, mida saab avastada ja kuhu pugeda.
Iga päev võik kulutada 10 minutit oma kassiga mängimiseks. Mängu ajal ei tohi mingil juhul esile kutsuda ega soodustada käte ega jalgade hammustamist/kriimustamist. Mängu saab endast eemale juhtida kasutades pika pulga otsas rippuvat mänguasja või visates lelusid kaugemale. Mängida just sellisel ajal, mil kass on aktiivne ja mängualdis. Kui on teada, millal kassi rünnakut tavaliselt toimuvad, siis võiks alustada mängu vahetult enne seda.
Kui kassil on mingid konkreetsed kohad, kust ta rünnakuks ohvrit varitseb, siis võiks katsuda takistada kassi neisse kohtadesse minemast.
Kui kass mängib liiga jõhkralt, tuleks alati teha «time-out». Kohe kui hakkab hammustama või kraapima, lõpetada mäng ja lahkuda ruumist. Kassi teise ruumi viimine (mis teil näib hästi õnnestuvat) on sageli problemaatiline, sest kassi püüdmine ja mujale transportimine võib provotseerida uusi hammustusi.
Mida mitte teha?
Mitte mängida kassiga käte, jalgade või mingite muude kehaosadega. See võib olla lõbus, kui kassipoeg on väike, aga muutub valusaks ja ohtlikuks.
Kassi ei tohi füüsiliselt karistada. Löök või laks võib panna ta arvama, et see on mängu osa. Seega tuleb asja tõsisemalt võtta ja veelgi agressiivsemalt mängida. Võib hakata inimese käsi kartma ning omanikku vältima või muutub jälitamine reaalseks agressiivsuseks.
Täiendavad nipid:
Kui kõigist pingutustest hoolimata eelistab kass käsi mänguasjadele, siis võib teda proovida peatada pritsides vett väikesest pritsipudelist. Ka õhujoal võib samasugune efekt olla. Aga selline ehmatus peaks korduma iga kord, kui kass ründab, seega peaks pritsipudelit kogu aeg kaasas kandma. Hädakorral võib aidata ka tugev käteplaksutus. Kohe, kui kass peatub, lükata tema poole mänguasi ja kutsuda mängima. Et mängu pöörduks inimeselt esemele. Mõned paberlindid taskus või majas erinevatesse kohtadesse peidetuna on head asendusmänguasjadeks.
Tulemuse saavutamine võtab aega, aga kui olla kannatlik, siis võib õpetada kassi suunama oma mängulist energiat sobivatele mänguasjadele mitte inimesele.
Hea lugeja, kui ka sinul on lemmikloomade, nende käitumise ja tervisega seonduvaid küsimusi, siis saada need lemmik@postimees.ee ning üheskoos leiame neile vastuse!