/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
Koerad on oma loomuselt uudishimulikud tuhnijad — kui laualt või köögikapilt midagi maitsvat kätte ei saa, tuleb ette võtta prügikastid või leida huviobjekte tänavalt või pargist. Viimaste hulka kuuluvad ka väljaheited, kuulugu need siis koerale endale, mõnele tema liigikaaslasele või muule loomale.
Loomaomanike jälestuseks ei piisa alati nuusutamisest ning nende neljajalgne sõber võib väljaheitehunniku ära süüa. Sellist käitumist nimetatakse koprofaagiaks ning hiljuti avaldatud uuring püüab seletada, miks koerad seda teevad ning kuidas omanikud sellist käitumist kontrollida saavad.
Esiteks selgus, et mitte kõik koerad ei tegele koprofaagiaga — rohkem kui 1000 analüüsitud koera omanikest vaid 16 protsenti kinnitas, et nad on oma koera väljaheiteid söömas näinud vähemalt kuus korda. 77 protsenti sõnas aga, et nende koer polnud kunagi väljaheiteid söönud.
Uuringut läbi viinud California-Davise ülikooli teadlased arvavad, et koprofaagia on evolutsiooni jääk koerte eellastelt, kes võisid väljaheiteid süüa oma elukeskkonna puhastamiseks. Väljaheidete kiire söömine aitas haigusi tekitavate parasiitide levikut piirata ning seetõttu võivad ka tänapäeva koerad samamoodi käituda
Uuringu autorid leidsid, et koprofaagiaharjumust ei mõjutanud kuidagi koerte vanus, soo, dieet ega kastreerimine ja steriliseerimine. Ka selgus, et tooted ja ravimid, mis peaks väljaheitesöömist vähendama või ära hoidma, ei ole efektiivsed.
Selliste vahendite kasutamise asemel soovitavad teadlased koera ligipääsu väljaheidetele piirata. See kehtib eriti värske väljaheite kohta: 80 protsenti koprofaagkoertest sõi väljaheited, mis olid vähem kui kaks päeva vanad. Seega on parim strateegia ennetus ning teadlased loodavad, et see motiveerib koeraomanikke oma neljajalgsete sõprade järelt koristama.