Kurb tõsiasi: 5 armsat looma, kes võivad loodusest peagi kaduda

FOTO: /Caters News Agency/Scanpix

Jääkarud, tiigrid ja elevandid on erinevate keskkonnakaitseliikumiste nägudeks ühel lihtsal põhjusel — nad on armsad. Milline on aga selliste «nunnuliikide» olukord looduses? Vastused võivad olla tõeliselt ehmatavad.

Armsate ja karismaatiliste loomade fotod aitavad edastada abipalveid reostuse, kliimamuutuste, elukeskkondade kadumiste, salaküttimiste ning muude sarnaste probleemide kohta. See on hea strateegia, sest nunnu loom tõmbab inimeste tähelepanu ning aitab seeläbi kaasa nii enda kui ka teiste, vähematraktiivsete loomaliikide säilimisele. 

Siin on vaid väike osa loomadest, kelle piltide nägemine südant soojendab ning heameelt valmistab. Kurb tõsiasi on aga see, et kui nende liikide kaitseks midagi ette ei võeta, jäävad fotod neist ainukeseks mälestuseks.

Aafrika lõvi

FOTO: BERTRAND GUAY/AFP/SCANPIX

Nende elegantsete ja kaunite kiskjate jaoks on väljasuremisoht tõeliseks probleemiks. 2015. aastal said nad küll kaitsestaatuse, ent järgmise kahe aastakümne jooksul võib nende populatsioon sellegipoolest tervelt poole võrra kahaneda. Teadusväljaanne Scientific American raporteeris, et 2050. aastaks võivad lõvid looduses välja surra. Praegu elab metsikult vähem kui 34 000 isendit ning 70 protsenti neist elavad kümnes Lõuna- ja Ida-Aafrika piirkonnas. Neid ohustavad elukohtade kadumine, trofee- ja  salakütid ning talunikud, kes oma karju kaitsta püüavad.

Jääkaru

FOTO: Handout/Reuters/Scanpix

Jääkarud on kaua aega kliimasoojenemise nägudeks olnud ning sellel on ka põhjust — kaks kolmandikku jääkarudest võib 2050. aastaks loodusest kadunud olla. Seda eelkõige merejää kadumise tõttu, mis tähendab, et ligipääs saakloomadele halveneb. «Parimate numbrite kohaselt kaob umbes kaks kolmandikku jääkarudest koos merejääga,» sõnas Alberta ülikooli bioloog Andrew Derocher. «Kui pole merejääd, pole hülgeid. Ning kui pole hülgeid, pole ka jääkarusid.» 

Aafrika elevant

FOTO: /Caters News Agency/Scanpix

Ehmataval kombel on uurijad välja arvutanud, et Aafrika elevandid võivad loodusest kaduda juba aastaks 2020, põhjuseks ei miski muu kui salaküttide himu elevandiluu järele. Igal aastal tapetakse elevante rohkem, kui neid juurde sünnib ning vahemikus 2010 - 2013 kadus igal aastal 7 protsenti elevandipopulatsioonist.

Elevantide kadu on katastroof nende elukoha ökosüsteemile — elevantide näol on tegu on looduse sanitariga ning nende väljasuremine mõjutab tugevalt ka teisi loomaliike, kes samas piirkonnas elavad. Elevantide päästmiseks püütakse nende jaoks välja treenida paremaid valvureid ning teha elevandiluust tehtud toodete ost ja müük sotsiaalselt vastuvõetamatuks.

Amuuri leopard

FOTO: Yuri Smityuk/Yuri Smityuk/TASS/Scanpix

Leopardi põhjapoolseima levikuga alamliik amuuri leopard on üks ohustatumaid kaslasi kogu maailmas. Tunneli lõpust paistab siiski väike valgustäpp — 2007. aastal oli looduses järel vaid 30 isendit, kuid viimaste uuringute järgi on see number kahekordistunud ning amuuri leopardid hoiavad elust kümne küünega kinni.

Kergemalt hingata siiski ei tasu ning oht, et liik loodusest kaob, on jätkuvalt tõsine. 

Amuuri tiiger

FOTO: SEBASTIEN BOZON/AFP/Scanpix

See imekaunis kaslane on tõeliselt täbaras olukorras. Meeletu küttimine viis amuuri tiigrite arvukuse 1940. aastaks vaid umbes 40 isendini ning kui liigi isendite hulk väheneb, väheneb ka geneetiline mitmekesisus, mis tagab terve ja tugeva populatsiooni. Kuigi looduses elavate amuuri tiigrite number on tõusnud umbes viiesajani, on neist vaid 14 indiviidi liigi jätkamiseks sobivad — geenide vähene mitmekesisus loob suuremad võimalused haiguste või haruldaste geneetiliste mutatsioonide tekkeks, mis järeltulevatele põlvedele pärandatakse. See aga tähendab seda, et amuuri tiigrite lootus püsima jääda on väike.

Sel aastal lasti loodusesse aga emane amuuri tiiger, kellest loodetakse metsiku tiigriga paaritumist ning järglaste saamist. See oleks esimene lootuskiir sellele uhkele, ent rängalt ohustatud liigile.

Populaarne

Tagasi üles