Kui Pennsylvania elanik Nicole Grimes Facebookis varjupaigaloomade kuulutusi sirvis, sattus ta peale koerale, kes nägi välja ebatavaliselt tuttav. Koer meenutas kutsikat, kelle ta lapsena saanud oli ning seetõttu otsustas Grimes ta endale võtta.
Tõeline üllatus: naine adopteeris enese teadmata koera, kelle ta lapsena ära andis
/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
19. veebruar 2018, 12:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui ma teada sain, et koera nimi oli Chloe, tundus see tõeliselt imeliku kokkusattumusena,» sõnas Grimes BBC-le antud intervjuus ja lisas, et sama nime kandis ka tema kunagine kutsikas.
«Kõik loksus paika, kui ma varjupaika jõudsin ja ta minu juurde toodi,» kirjeldas Grimes äratundmismomenti. «Ilma hetkegi kõhklemata jooksis ta minu juurde, hakkas mu nägu lakkuma ja ma tundsin, et tegu on tõepoolest minu koeraga.»
Grimesi abikaasa oli aga skeptiline ning seetõttu viisid nad koera veterinaari juurde, et tema mikrokiipi kontrollida. Kiibil olevate andmete põhjal selgus, et Grimesil oli tõepoolest õigus — tegu oli koeraga, kelle ta seitsme aasta eest ära andma pidi.
Grimes sai Chloe kingiks oma vanaemalt, sest kümneaastase tüdruku ainus soov oli omada kutsikat. «Kui vanaema Chloe minu juurde tõi, oli tal roosa lehv kaelas,» meenutas Grimes. «Meist said koheselt parimad sõbrad.» Õnn ei kestnud aga kaua — Grimesi isa töötas kodust, ent Chloe pidev haukumine oli segavaks faktoriks ning tüdruk jäi suureks kurvastuseks oma koerast ilma.
Nüüd on Chloe end oma vana omaniku uues kodus ilusti sisse seadnud — ta on küll väikeseks ja väetiks jäänud ja hambutu, ent jookseb siiski ringi ning mängib Grimesi neljakuuse tütre Violetiga. Naise kinnitusel on Chloega taaskohtumine aidanud tal üle saada oma mõne aasta eest lahkunud vanaema surmast ning oma tütre ja armastatud koera koos nägemine on tõeliselt südantsoojendav.