Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Tõeline kangelane: vapper koer andis pere kaitsmiseks oma elu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: mmspets/ Instagram

Viimastel päevadel on inimesed kõikjalt maailmast saatnud tänu- ja austusavaldusi koer Pete'ile, kes oma peremeest ja nelja teist koera ründava karu eest kaitses. Kui Pete'i pere pääses vigastusteta, siis vapra ja isetu koera elu lõppes peagi pärast rünnakut.

Möödunud pühapäeval jalutas Stephen Parisi 14-aastase inglise setteri Pete'i ja veel nelja koeraga New Jerseys asuva Monksville'i veehoidla ääres, kui seltskond sattus kokku baribaliga. Tugeva vihmahoo tõttu ei tundnud karu Parisi lõhna ning ründas tõenäoliselt hirmust. «Karu ainus pääsetee nõudis 180-kraadist pööret ning ta ei pööraks iialgi selga millelegi, mis teda hirmutab,» sõnas Parisi abikaasa Cathi Henn. «Seega otsustas ta Stephenit ja koeri rünnata.»

Pete ei lasknud end suurest baribalist hirmutada, vaid seisis talle vastu, andes Parisile ja teistele koertele võimaluse põgeneda. Kui Parisi oli kutsad ohutus kohas puu külge sidunud, naasis ta Pete'i juurde, et karu ära hirmutada. Koera aitamiseks oli aga liiga hilja — kui Parisi tagasi jõudis, oli Pete raskelt vigastatud. Kutsa süles kandmine ei olnud võimalik ning seetõttu asetas Parisi ta ettevaatlikult oma jakile, lohistas koera oma rohkem kui kilomeetri kaugusel oleva autoni ning kihutas loomakliinikusse. 

Veterinaari juures tehtud röntgenpildid näitasid rasket selgroovigastust ning tõenäosust, et isegi kui Pete operatsiooni üle elaks, ei kõnniks ta enam kunagi. Seega võttis Parisi vastu raske otsuse oma vapral sõbral rahus minna lasta. Cathi postitas Instagrami südantlõhestava armastusavalduse, kus ta tänas Pete'i tema teo eest ning sõnas, et koer oli kuni oma viimaste hingetõmmeteni tõeline võitleja. 

«Ma jään Pete'i alatiseks mäletama rõõmsa ja armastava koerana,» sõnas Cathi. «Ma ei taha kunagi unustada vaatepilti, kuidas ta vabalt ja saba liputades mööda metsi jooksis.» Pete'i lugu on sotsiaalmeedias palju vastukaja saanud ning Cathi sõnul on nad Stepheniga üllatunud, kui paljud inimesed koera isetut tegu kiitnud on. 

Cathi nentis, et nende südamed on murdunud ja lisas, et kui nad saaksid kogu Pete'ile saadetud armastuse vahetada ühe päeva vastu oma kalli koeraga, teeksid nad seda hetkegi kõhklemata. «Pete armastas tähelepanu keskpunktis olemist ning kogu vastukaja teeks ta tõeliselt õnnelikuks,» ütles Cathi. «Ta jääb igaveseks meie kangelaseks.»

Below is an account from my husband of yesterdays pack walk. "Today we lost our brave, old man Pete. The dogs surprised a black bear just off the trail while we were hiking this morning. It must not have heard or smelled us with the pouring rain. It felt threatened and turned around. Pete stepped up and held off the bear until I could get the other dogs to safety. Once I was sure they were safe, I went back and scared the bear off, but Pete was gravely injured. I was able to get him back down to the main trail and, thanks to Cathi and Kate, we were able to get him in a car and to the hospital pretty quickly. He held on like a real trooper the whole time, and he was never alone in his pain. The x-rays revealed some pretty bad spinal damage that would mean he could never walk again, if he survived all the surgeries (not a certain thing at his age). We decided it was best to let him go this afternoon. Run free Pete, you no longer have all those aches and pains of old age. You had a great 18 months with us running the days away like you loved." Please light a candle for Pete and remember that fostering and rescuing a dog can sometimes save you. Senior dogs have so much to give. Love you Petey. Save me some cheese for when we see each other again. ❤️❤️

A post shared by Me & My Shadow Pets (@mmspets) on

Tagasi üles