Vaaraokoer – graatsiline ja hooliv sõber, kes tundub teinekord liialt uje

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vaaraokoer on üks haruldane leid. Tema graatsilise välimuse taga peitub aga osava jahimehe ning elava jälitaja hing.

See Maltalt pärit sõbrake armastab jooksmist. Õnneks valib ta toas olles pigem oma graatsilise viisi asju ajada.

Lastega on ta mõistev ja hell, samuti teiste koertega. Võõraste inimestega on ta pigem reserveeritud ning uje. Vaaraokoer on küllaltki iseseisev tüüp, ent siiski püüab ta enamasti peremehele meele järele olla.

Ta jumaldab vabalt jooksmist ja ta on piiritult tänulik, kui saab kuskil turvalises paigas ringi lipata. Korralikud igapäevased jalutuskäigud on samuti vältimatud. Valvekoerana on ta võrdlemisi kompetentne, aga kaitsjat temast ei saa.

Karvahooldus on tema puhul käkitegu. Vaid vahetevahel tuleks kasukas harjaga üle käia, et eemaldada surnud karvad.

Sellel väikesel sellil on üks unikaalne omadus – ta punastab! Kui ta on õnnelik või erutub kõvasti, muutuvad tema koon ja kõrvad ereroosaks.

Populaarse müüdi järgi pärineb vaaraokoer ürgsest Egiptuse jahikoerast, kelle kujutised on vaaraode hauakambrite seintel. DNA analüüsid on aga näidanud, et tõul pole iidse Egiptusega mingit seost!

Vaaraokoer – graatsiline ja hooliv sõber, kes tundub teinekord liialt uje!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles