Päevakäpp: kassipojast täiskasvanuks — Melanie ja Naomi kolm aastat ootust

FOTO: MTÜ Kasside Turvakodu

See oli üks külm ja tuuline päev, mil pisikene Melanie koos õekese Naomiga pahaaimamatult õuest tuterdamast leiti. Nad oli alles pisikesed kassipojad, vaevu mõned kuud siin maailmas elanud, ning ei osanud kuidagi ohte aimata. 

Kes teab, mis oleks saanud, kuid Melaniet ja Naomit poleks õigel ajal märgatud. Võib-olla olekski nende lugu lõppenud sealsamas, ilma et keegi nende olemasolust kunagi teadnud oleks...

Pisikesed kassipojaohtu Melanie ja Naomi said toimetatud turvakodu hoole alla ning kiiresti koju rändavatest kassipoegadest on saanud hoopis ühed  pikaajalisemad koduotsijad Mööda on läinud lausa kolm aastat, kuid need pisikesed särasilmsed kassiõed ei ole veel oma pere kohanud.

Melanie ja Naomi on krapsakad ja energilised kassitirtsud, kes ei suuda ära oodata, et saaks juba tunda päriskodu hõngu. Nad tahavad kuulda õhtusöögilauast kostvaid lugusid pereliikmete päevast, nuusutada ahjuukse vahelt välja tungivat ahjuprae lõhna ning tunda oma pereliikmete pehmeid paisid oma seljal. Tundub ju väga lihtne soov, eks? Ometi on see olnud karvapallide jaoks niivõrd raskesti saavutatav.

Lootusrikkad Melanie ja Naomi tahaks väga saada kirju, mis on adresseeritud just neile. Kui sooviksid Melaniele või Naomile päriskodu pakkuda, siis palun anna sellest teada aadressile info@kassideturvakodu.ee.

Tagasi üles