Päevakäpp: helendava hingega Lumina igatseb koju

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: MTÜ Kasside Turvakodu / Facebook

«Tere, mina olen Lumina. Kui sa mind vaatad, küllap saad isegi aru, kuidas nime olen saanud. Kasukas on mul lumivalge. Ise olen ka — hing mul helendab ja sädeleb otsekui äsjasadanud lumi.»

Kõige olulisem osa minust on silmad. Ah, et miks nii? Aga silmad on ju hinge peegel ja need on mul erilised. Kui sa mulle otsa vaatad, siis näed, milline selge ja arukas pilk mul on. Kui sa minuga räägid, saan kõigest aru. Olen hea kuulaja. Vastan ka, nurrukeeles ja telepaatilisel teel.

«Peale selle oskan peitust mängida. See käib nii, et mina peidan ennast posti taha ära. Sina pead algul piiluma ühelt poolt. Mina piilun samalt poolt vastu. Nüüd pead sina piiluma teiselt poolt. Mina piilun siis ka teiselt poolt vastu. Väga lihtsad reeglid, eks? Aga kodus võid Sa mulle uusi mänge ka õpetada. Ma olen väga arukas kass!

Hetkel ma kõige julgem veel ei ole, aga küll ma selles osas ka esirinda jõuan! Ma olen ju väga andekas õpilane. Juba praegu sörgin inimesel sabas, katsun käpaga ja mõtlen pidevalt paidest, lihtsalt küsida ei julge veel…Kuid omas kodus õpin selle kiirelt ära.

Märka mind, helendava hingega säravvalget kiisukest kes igatseb oma kodu järele.»

Lumina ootab kirju aadressile info@kassideturvakodu.ee

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles