Neerukasvaja, seljavigastus ja nahapõletik: Põlvamaal leiti kraavist kohutavas seisus koer

Foto: Eestimaa Loomakaitse Liit

28. jaanuaril leiti Põlvamaalt täbaras seisus koer, kes omal jõul jalgu alla ei võtnud. Leidjad sõidutasid koera Tartusse Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinikusse, kus tal tuvastati põletikunähud ja kõrge palavik.

Esialgu jäi kollane koer kliinikusse põletiku- ja vedelikuravi saama ning edasisi uuringuid ootama. Arstide poolt esmalt kahtlustatud mädaemakat tal ei olnud, kuid looma seisund võttis sõnatuks ka paljunäinud Eestimaa Loomakaitse Liidu regioonijuhi, kes ütles, et ilma liialdamata on selle koera silmis kõige suurem hirm, mida ta näinud on.

«Koera leidsid head inimesed, kes kraavis olnud ja liikumisvõimetut looma maha jätta ei tihanud ning ta kliinikusse viisid,» rääkis Loomakaitse Liidu Lõuna-Eesti regioonijuht Kristi Metsa. «Meil ei ole aga aimugi, kes koera omanik võiks olla, sest vähemalt seni pole mitte keegi meiega ühendust võtnud.»

Koer otsustati viia kompuutertomograafiasse, sest tema käitumine andis alust kahtlustada ajutraumat, põletikku või kasvajat. Eile Tartust Tallinnasse jõudnud kutsal tuvastatigi esmase ultraheli käigus kasvaja ühes neerus, seljavigastus ning lisaks ka mõlemal küljel olev nahapõletik, mis viitab pikaajalisele lamamisele. 

Kui koer esimest korda veterinaaride juurde jõudis, ei tahtnud ta süüa ega liikuda ning tal esines tõmblushooge. Praegu resideerub kutsa hoiukodus loomade kiirabi töötaja juures, kellel on kogemusi traumeeritud ja stressis loomade hooldamisega. Keskkond on tema vaimsele tervisele hästi mõjunud — tõmblushood on vähenenud, meeletu hirm inimeste ees vaikselt vaibumas ja söögiisu veidi taastunud. Metsa sõnul on kutsa ka jalule saanud, ent sellegipoolest hoitakse tal hoolega silma peal.

Arstid ja Loomakaitse Liidu töötajad kalduvad koera käitumist arvestades arvama, et looma on väärkoheldud, ent seda ei saa tõendite puudumise tõttu kindlalt väita. Nüüd ongi tarvis ette võtta magnetresonantsuuring, et võimaliku peatrauma olemasolu kindlaks teha. 

Kuigi 500-eurone eesootav kompuutertomograafia saab tänu annetajate esmasele toele kinni makstud, tuleb nüüd katta statsionaarravi, kliinikuarved ning kõik operatsioonid, mida koer paranemiseks vajada võib. «Esmased ravikulud on alles algus,» nentis Metsa. «Koera tuleb toita ja vaktsineerida, ta kiibistada ja registreerida ning siis talle ka uus kodu leida. Vanade koertega see aga väga lihtne ei ole.»

Viimase kuu jooksul on Loomakaitse Liidul tegeleda tulnud mitme raske juhtumiga — näiteks ootab üks koer, kes samuti teeservalt leiti, kahetuhandeeurost põlvesidemete operatsiooni. «Annetuste pealt me toimetame ning mitte sentigi ei jää üle,» sõnas Metsa. «Kui ühe looma jaoks koguneb rohkem kui vaja, läheb see kõik järgmise abivajaja toeks.»

Kollase koera ja teiste Eesti Loomakaitse Liidu hoole all olevate neljajalgsete toetamiseks on mitu võimalust.

Pangaülekandega:
Selgitusse «Kollane koer»
Eestimaa Loomakaitse Liit
EE742200221052074915 (Swedbank)
EE441010220252652225 (SEB)

Annetustelefonidel:
9000 777 (5 eurot)

9000 888 (10 eurot) 

Tervitustekst tuleb kindlasti lõpuni kuulata, sest muidu annetust ei toimu. Pangakontodele annetades laekub raha koheselt, helistades alles järgmisel kuul. 

Kollane koer tänab sind, et annad talle võimaluse elule!