Atraktiivne lehk ja kõrgtehnoloogilised tiivad: loomariik peidab endas üllatavaid andeid

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andrew Milligan/AP

Kindlasti on pea igaüks kuulnud, et kassid kukuvad alati käppadele ning kameeleonid on värvimuutmise meistrid. Need on aga imeväike osa annetest, mis loomariigis leiduvad.

Šimpansid

Foto: ANTONIA HOFMANN/AFP/Scanpix

Šimpanside käitumine meenutab mitmel moel inimesi ning on teada, et nad kasutavad oma igapäevaelus algelisi tööriistu. Nende intelligents võib olla aga arvatust kõrgem, sest nende elukohtadest on leitud kivihaamreid ning teadlaste arvates on nad võimelised ehitama ka odasid.

Merisaarmad

Foto: Boris Droutman/Mercury Press/Caters News Agency/Scanpix

Merisaarmatel on oma kõhu täitmiseks kaval viis — sarnaselt šimpansidele kasutavad nad teravaid kivisid haamritena, et merikarpidele paremini ligi pääseda nende maitsva sisu kallal maiustada.

Elevandid

Foto: Dr Lucy King / SWNS.com/Dr Lucy King / SWNS.com/Scanpix

Ka elevandid kasutavad tööriistu, ent veidi teistsugusel moel. Nad on kõigist maismaaloomadest suurima ajuga ning see aitab neil tulla vägagi kavalatele mõtetele. Muuhulgas murravad nad puudelt oksi, mille pikkus on täpselt sobiv nende suurtelt kehadelt kärbeste peletamiseks.

Pingviinid

Foto: MICHAEL PROBST/AP/Scanpix

Jässakate kehadega pingviinid on küll suurepärased ujujad, ent lennuvõimetud. Selle teevad nad tasa aga oma hüppeoskusega, olles võimelised hüppama pea kahe meetri kõrgusele.

Koerad

Foto: Arne Trautmann/PantherMedia / Arne Trautmann/Scanpix

Märg koer saab 70 protsenti oma karvades olevast veest maha raputada vaid nelja sekundiga. Seda võimaldab nende naha lõtvus ja venivus, mis kiiresti liikudes veepiisad välja heidab. 

Ämblikud

Foto: H. Baesemann/imago/blickwinkel/Scanpix

Ämblikud on võimelised «lendama». Oma võrguniiti langevarjuna kasutades võivad nad kilomeetrite kaugusele hõljuda.

Jõehobud

Foto: Xinhua/Xinhua/Sipa USA/Scanpix


Aafrika päike on kõrvetav ning nagu inimesedki, peavad ka jõehobud oma nahka kaitsma. Selleks eritavad nad veresarnast punast õli, mis kahjuliku kiirguse eemal hoiab ning samas ka antibiootikumina toimib.

Kaelkirjakud

Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA/CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Kaelkirjakud eritavad lõhna, mis aitab kaasa nende sotsiaalelule. Nende karvades leiduvad ühendid võitlevad seenhaiguste ja bakterite vastu ning peletavad eemale ka parasiidid. Mida haisvam isakaelkirjak on, seda tervem ja emastele atraktiivsem ta näib.

Koolibrid

Foto: HYMAKAR/Caters News Agency/Scanpix

Koolibride tiivad on tõelised meistriteosed — need imepisikesed linnud on võimalised lendama edasi, tagasi, küljele, tagurpidi või lihtsalt ühe koha peal õhus hõljuma.

Nokkloomad

Foto: HO/Reuters/Scanpix


Ära lase end nokkloomade omapäraselt armsal välimusel õnge tõmmata — nad on üks vähestest imetajatest, kelle keha toodab mürki. Paaritumishooajal kaitsevad isased üksteist mürgiga pritsides oma territooriumi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles