Oma valvekoerad varjupaika saatnud Päästearmee sattus rahva pahameele alla

Foto: Tallinna loomade varjupaik / Facebook

Selle nädala alguses sattus Eesti Päästearmee Facebookis pahameeletormi keskele ning neid hakati süüdistama oma valvekoerte hülgamises. Heategevusorganisatsioon kriitikaga ei nõustu.

Asi sai alguse Tallinna loomade varjupaiga poolt tehtud postitusest, milles koertele uut kodu otsiti. Koduotsimispostitus oli nagu kõik sarnased üleskutsed ikka, ent inimeste pahameeleks oli koerad varjupaika andnud Päästearmee. «Äärmiselt häbiväärne käitumine», «väga väga kohutav» ning «ääretult kahepalgeline» on vaid mõned näited sellest, kuidas eestlased juhtunut kirjeldanud on.

Päästearmee regionaaladministraatori Fredy Bogomolovi sõnul on inimeste reaktsioon antud olukorrale olnud tugev ning peamiselt on neile antud negatiivset tagasisidet. 

«Meile on aga kirjutanud ka mõned murelikud inimesed, kes soovisid olukorra kohta rohkem teavet. Toetust Päästearmeele avaldatud pole, kuid mõistame, et ilma piisava informatsioonita ongi toimuvat raske mõista.»

Kolm kõnealust koera jõudsid Päästearmee rehabilitatsioonikeskuse inimeste juurde juba aastate eest. Koerad anti nende hoolde täiskasvanuna ning põhjused, miks eelmised peremehed polnud võimelised oma lemmikute eest enam hoolt kandma, olid erinevad. «Et seda lugu täielikult avada, peaksime rääkima mõnest meie kliendist, ent kuna tegeleme sotsiaaltööga, pole meil võimalik neid asju avaldada,» vabandas Bogomolov. 

Kõige kauem oli Päästearmee juures Reko, kes jõudis sinna 2012. aastal. Viimane koer tuli nende hoole alla aga 2016. aastal Paljassaarest lahkunud naabritelt, kes looma uude asukohta kaasa võtta ei saanud.

«Koerte kinnistule võtmine polnud eesmärk omaette, vaid Päästearmee-poolne vastutulek inimestele, kellel neid mingil põhjusel enam pidada võimalik ei olnud,» sõnas Bogomolov. «Olime neile kolmele koerale mingis mõttes esimene varjupaik. Nendega tegeleti korrapäraselt, neil olid oma kuudid ja toit ning me püüdsime neile anda parima võimaliku elu.»

Uue kinnistu saamise lootus raiskas väärtuslikku aega

2017. aasta keskpaigas hakkas terendama Paljassaare kinnistu rendiaja lõpudaatum ning Päästearmee võttis ette projekti uue ja veelgi parema koha leidmiseks. Rehabilitatsioonikeskuse uueks asukohaks planeeriti leida kinnistu Tallinna lähedal, kuhu kogu üksus, ka koerad, kolima pidi. Sobiv koht on aga tänaseni leidmata. Bogomolov nentis, et seetõttu kaotati palju aega, mis oleks võinud kuluda koertele kodu leidmisele. 

«Ehkki Päästearmee on kogenud inimeste aitamises, siis peame tõdema, et varasemat lemmikutele uue kodu otsimise kogemust meil pole. Seetõttu piirdusid kolmele koerale uue kodu otsingud vaid meie töötajate ja vabatahtlike suusõnalise info levitamise läbi. Siinkohal oli meie jaoks oluline ka mõista, et isegi kui me oleks leidnud inimesed, kes koerad enda juurde võtaks, ei oleks meil olnud meetodeid kuidas kontrollida, kas koerad sattusid turvalisse keskkonda või mitte.» 

Päästearmee peab Bogomolovi sõnul seetõttu oluliseks varjupaiga ponnistusi, kel on erinevalt neist väga palju kogemusi ning kontakte. Bogomolov kinnitas ka, et koerad anti varjupaika vastutustundlikult — Päästearmee kattis nende hooldamise eest nõutud summad ning andis kaasa mõningad esemed.

Varjupaiga juhataja põhjust kriitikaks ei näe

Tallinna loomade varjupaiga juhataja Eve Tobiase sõnul tekkis probleem puudulikust infost ning inimesed reageerisid kogu tausta teadmata. «Koerad tulid varjupaika 15. detsembril ning kõik nende vajalikud kastreerimis- ja vaktsineerimisprotseduurid maksis Päästearmee kinni,» meenutas Tobias.

Ta kinnitas ka, et koertel oli tervisega kõik korras — Päästearmee oli nende eest hoolt kandnud ning ühe koera haigestumisega seoses abi saamiseks ka varem varjupaiga poole pöördunud. «Paljassaare kinnistu asub loomade varjupaigast üle tee ning seetõttu võime kinnitada, et kuigi koerad olid ketis, olid ketid piisavalt pikad. Koertel olid kuudid, nendega jalutati ja tegeleti,» ütles Tobias. «Kui päästearmee poleks koeri enda juurde võtnud, oleks nad lihtsalt varem varjupaika sattunud.»

Reko, Jimmy ja Lion on varjupaiga juhataja kinnitusel tõeliselt tublid, vahvad ja sõbralikud valvekoerad, kes sobivad perre ainsaks neljajalgseks ning kuigi Tallinna loomade varjupaik on valmis neid ka ajutistesse hoiukodudesse andma, ei ole selliseid pakkumisi veel tulnud. «Magama panek neid kohe kindlasti ei ohusta, varem või hiljem leiavad kõik meie loomad uue kodu,» võttis Tobias asja kokku.

Päästearmee loodab, et olukorrale osaks saanud tähelepanu toob endaga kaasa ka midagi positiivset ning koerad leiavad kiirelt hoolitsevad pered. «Soovime vabandada kõikide ees, kellele meie teguviis arusaamatuna näis,» seisis Päästearmee juhtkonna edastatud teates. «Ka meie jaoks oli antud otsus raske, kuid koerte heaolu silmas pidades vajalik.»