Galerii: Eesti loomakaitsjad kogunesid huntide toetuseks meelt avaldama

Täna hommikul kell 10 kogunesid MTÜ Loomuse vabatahtlikud Norra saatkonna ette toetama Norra loomakaitsjaid, kes korraldavad protestiaktsioone Norra hundijahi hukkamõistmiseks ja Norra võimude hundivaenuliku poliitika suhtes. 

Praegune Norra hundipoliitika on suunatud sellele, et hoida hundiasurkond kriitiliselt ohustatud staatuses ning pärssida aktiivselt selle elujõulisust. Nimelt otsustas Norra valitsus, et sel talvel võib maha lasta 42 hunti, millest veidi üle poole on juba kütitud. Kvoodi täitumisel jahihooaja lõpus on enamik Norra hundiasurkonnast hävitatud.

«Norra riigivõimuasutused on otsustanud maha lasta suurema osa siinsest hundiasurkonnast, vaatamata sellele, et hunt on Norras kriitiliselt ohustatud liik ja range kaitse all,» ütles Norra loomakaitseorganisatsiooni NOAH juht, loomaarst Siri Martinsen.  «See on meie arvates vastuolus riigis kehtiva looduskaitseseadusega ning Norra suhtes siduvate looduskaitsealaste rahvusvaheliste lepingutega, mille kohaselt on Norra kohustatud tagama tema territooriumil elujõulise hundiasurkonna. Samuti on küsitav hundijahi legitiimsus. Nimelt näitavad uuringud, et enamus Norras elavaid inimesi näevad hunti Norra looduse osana.»

Selleaastane hundijaht on oma ulatuselt suurim pärast seda, kui hunt Norras 1973. aastal kaitse alla võeti. Looduskaitsjad leiavad, et jaht ei ole teaduslikult ega sotsiaalmajanduslikult põhjendatud ning valitsuse otsusel puudub seega õiguslik alus huntide küttimiseks. Lisaks viiakse tänavune jaht esimest korda läbi nn hunditsoonis, kus hundid peaksid olema rangelt kaitstud.

«Alates 1. jaanuarist on jaht keskendunud kahe hundikarja elimineerimisele Norra idaosas. Loomi on kütitud 24 tundi ööpäevas, kasutades huntide sissepiiramiseks piirdelippe,» lausus Martinsen. Mitu hunti said jahi käigus haavata, pikendades loomade kannatusi veelgi. Need hundikarjad ei ole teinud mingit kahju karjakasvandusele. Valitsus põhjendab jahti vajadusega kaitsta olulisi avalikke huve. Nendeks «avalikeks» huvideks on jahimeeste ja maaomanike majanduslikud huvid ning soov piirata huntide kohalolu hunditsooniga. Seega domineerivad Norra hundipoliitikas ärimeeste erahuvid.»

NOAH korraldab koostöös kohalike loodus- ja loomakaitsjatega Norra huntide toetuseks ja Norra võimude hundivaenuliku poliitika hukkamõistmiseks 19. ja 20. jaanuaril protestiaktsioone üle Euroopa ja maailma. Eestis korraldas meeleavalduse Loomus ja see leidis aset 19. jaanuaril kell 10.00 Norra saatkonnas ees Tallinnas.

«Nende rahumeelsete meeleavaldustega soovime saata Norra poliitikutele sõnumi, et praegune hundipoliitika, mille eesmärgiks on hoida Norra hundiasurkonda väljasuremise äärel, ei ole aktsepteeritav,» sõnas Martinsen. Me nõuame viivitamatult uut poliitikat, mis seab esikohale ökoloogilised kaalutlused. Norra on looduskaitse valdkonnas halvaks eeskujuks kogu maailmas. See peab muutuma.»

MTÜ Loomus juht Kadri Taperson ütles, et kõikide loomade eeskostjate ülesandeks on toetada rahvusvahelisi aktsioone, sest ainult üheskoos on võimalik muuta riikide otsuseid lähtuvaks erinevate liikide, mitte ainult inimeste vajadustest. 

Populaarne

Tagasi üles