Eesti Loomakaitse Selts ei kiida heaks Tamsalus toimuvat loomatsirkust

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Holger John/imago/VIADATA/Scanpix

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) pöördus Tapa vallavalitsuse ja Tamsalu kultuurimaja poole 20. jaanuaril Tamsalu kultuurimajas toimuva tsirkuseetenduse tõttu, milles esinevad ka kodu- ja metsloomad. On mõistetav, miks sedalaadi üritused on menukad nii väikeste kui ka suurte seas, kuid loomade kasutamisega meelelahutuses kaasnevad paratamatud probleemid.

Kahjuks näitab üleilmne kogemus, et valdav enamik rändtsirkustest ei suuda tagada loomadele liigiomaseid tingimusi, seda eriti metsloomade puhul. Ka vangistuses sündinud metsloomadel säilivad ürgsed instinktid, mis on täielikult suunatud elule vabas looduses. Just seetõttu on enamik teadlasi ühel nõul — tsirkus ei ole loomasõbralik. Teiste seas seisavad loomatsirkuste vastu Tallinna loomaaia võrdkuju Mati Kaal, loomaaia uus direktor zooloog Tiit Maran, ning samuti Eesti üks tuntumaid loomateadlasi Aleksei Turovski.

Tsirkuste puhul on alati küsitav ka viis, kuidas loomad meie meelt lahutama saadakse. Treenimine tsirkusenumbrite esitamiseks ja trikkide tegemiseks on enamikule elusloodusest loomuvastane ning paraku on tavaline, et see tõrge ületatakse nii valu kui ka vaimseid kannatusi tekitavate võtetega. Lavalt paistev rõõm ja sära on sageli nukras vastuolus rändtsirkuste köögipoolega. ELS usub siiralt, et ükski loomalembeline inimene ei toetaks teadlikult sellist ettevõtmist. Just seetõttu ei ole nende pöördumise eesmärk sundida üritust ära jätma, vaid palve hoolikalt kontrollida ürituse korraldaja tausta ja pidada seejuures silmas ülaltoodut.

ELS palus Tapa vallavalitsusel ja Tamsalu kultuurimajal kaaluda neid mõtteid edaspidiste ürituste korraldamisel. «Küllap oleme ühte meelt, et see, millisel viisil lapseeas teiste elusolenditega kokku puutume, annab meile juhtlõngad kogu edasiseks eluks. Seega püüdkem vältida selliste kogemuste pakkumist, kus teised me ümber on sunnitud vastutahtmist mängukannideks,» lisas Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Geit Karurahu.

Selle aasta 1. juunil jõustub riigikogus ülekaaluka toetuse pälvinud loomakaitseseaduse muudatus, millega keelustatakse Eestis metsloomade kasutamine sedalaadi üritustel. ELS peab seda oluliseks töövõiduks, kuid ei soovi, et inimeste käitumine muutuks pelgalt kartusest seaduse ees. ELS loodab, et uus seadus peegeldab inimestes leiduvat aupaklikkust kõigi elusolendite vastu

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles