Eile jõudsid Hiinast Helsingisse hiidpandad Lumi ja Pyry, kelle uueks koduks saab 330 kilomeetrit põhja pool asuv Ähtäri loomaaed. Soome ei jää karud aga igaveseks — järgmised 15 aastat veedavad nad siin pandadiplomaatiaks kutsutava lepingu alusel.
Ümarad bambusemaiad kingitused — mida kujutab endast pandadiplomaatia?
/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
18. jaanuar 2018, 14:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina on rohkem kui pool sajandit kasutanud oma rahvuslikku uhkust, hiidpandasid, teiste riikidega heade suhtete loomiseks ja hoidmiseks. Mitte kõik tahtjad ei ole pandade võõrustamiseks luba saanud ning seetõttu on tegu erilise ja ka kasuliku kingiga. Pandad tõmbavad oma armsa välimusega palju tähelepanu ning võib kindel olla, et loomaaed, mille hoole alla mõmmikud tulevad, saab suure populaarsusesüsti osaliseks. Pandade pidamine ei ole odav lõbu — loomaaiad peavad pandade laenamise eest igal aastal Hiinale maksma ning sellele lisanduvad veel ülalpidamiskulud, mis ühe looma kohta võivad ulatuda lausa miljoni euroni aastas. Soome Ähtäri loomaparki toodud pandade hinnast pole avalikult räägitud, kuid arvatavasti on see sama suur kui mujal maailmas. Ähtärisse on loomad renditud 15 aastaks, mis tähendab, et nende eest tuleb soomlastel välja käia vähemalt 12 miljonit eurot.
Pandadiplomaatia algusaeg ulatub 1950. aastatesse, ent on oma olemuselt aastakümnete jooksul veidi muutunud. Enne 1984. aastat olid hiidpandad puhtalt diplomaatilised kingitused ning selle aja jooksul jõuti loomi jagada üheksale erinevale riigile. Üheks selle aja pandadiplomaatia tipphetkeks peetakse kahe panda kinkimist Ameerika Ühendriikidele peale Richard Nixoni Hiina-visiiti 1972. aastal. Pandad said USA-s tohutult populaarseks ning Hiina jaoks oli tegu suure diplomaatilise õnnestumisega.
1984. aastast edasi ei olnud hiidpandad enam aga ainult diplomaatiavahendid ning Hiina hakkas neid kümneaastasteks laenuperioodideks loomaaedadesse pakkuma. Laenu reeglid nägid ette miljonidollarilist aastamaksu ning kõikide välismaal sündinud pandapoegade kuulumist Hiinale. Soome diplomaatpandade tulek otsustati lõplikult möödunud aasta aprillikuus, kui Hiina president Xi Jinping Helsingit külastas. 2017. aastal sai soomlastel täis 100 aastat iseseisvust ning Jinpingi sõnul on pandad Hiina kingitus Soomele tähtsa juubeli puhul.
Oxfordi ülikooli andmetel said näiteks Austraalia ja Kanada hiidpandad siis, kui need riigid sõlmisid Hiinaga mahukad energeetikalepped. Ka Soomel on hiinlastega sõlmitud arvukalt kaubandusleppeid ning tehasehankeid. Eelmisel aastal sai Hiinast Soome suurim puidu ekspordimaa.