Loomakaitsjad mures: sigade valulik kastreerimine peab lõppema!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Foto on illustratiivne

FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja/ Scanpix

Brüsseli lobiorganisatsioon Eurogroup for Animals, mida Eestis esindab MTÜ Loomus, teatas sel nädalal, et Euroopa sigade piinarikka kirurgilise kastreerimise alternatiivide deklaratsioon (Brüsseli deklaratsioon) sai 1. jaanuaril 2018 ametlikult läbi ja tulemused ei tähenda loomade heaolule head. 

Deklaratsioon oli 2010. aastal 33 seakasvatusahelas osaleva osapoole (sh teadlaste, veterinaaride ja loomakaitseühingute) vabatahtlik kokkulepe, mille eesmärgiks oli esiteks kaotada sigade kirurgiline kastreerimine ilma valuvaigistiteta aastaks 2012. Deklaratsiooni lõppeesmärgiks oli jõuda kirurgilise kastreerimise täieliku lõpetamiseni — küll mõningate eranditega — aastaks 2018.

Mõlema tähtaja ja eesmärgi täitmine kukkus suurejooneliselt läbi ning progressi on vaid näiliselt üles puhutud, kui vaadata viimast kättesaadavat Euroopa Veterinaaride Föderatsiooni poolt kogutud statistikat. Olukord on püsinud stabiilne riikides, kus edusamme on tehtud tänu kohalikule initsiatiivile (Hollandis ja Belgias) ja riikides, kus traditsiooniliselt loomi ei kastreerita (Suurbritannia ja Iirimaa).

Positiivsest küljest on Prantsusmaal ja Saksamaal kasvanud kirurgiliselt kastreerimata sigade arv umbes 20 protsendini. Lisaks sellele on alates 2019. aastast Saksamaal anesteesiata kastreerimine keelatud. Ülejäänud loomade jaoks on olukord jätkuvalt kriitiline ning andmed näitavad, et umbes 80 miljonit siga kastreeritakse aastas endiselt puuduva või ebapiisava valuvaigistamisega.

Enamikus EL-i riikides kastreeritakse nädalavanused põrsad, et vältida ebameeldiva kuldilõhna- ja maitse tekkimist, mis mõjutab vähem kui 5 protsenti puberteediikka jõudnud isasloomade lihakehasid. Ühiskondlikku muret kirurgilise kastreerimise käigus tekitatud valu üle toetavad selged teaduslikud tõestusmaterjalid: pole kahtlustki, et kastreerimine põhjustab erakordselt suurt valu. Euroopa Veterinaaride Föderatsioon võttis selles osas kindla seisukoha juba 2009. aastal, teatades, et põrsaste kastreerimist ei tohi kunagi läbi viia ilma anesteesia ja analgeesiata ning eelistatult tuleks seda vältida ja asendada see alternatiivsete võimalustega.

«Tõeliselt õõvastav on teada, kui kohutavalt suur hulk põrsaid peab läbi tegema erakordselt valuliku kirurgilise kastreerimise. See toimub endiselt pärast kaheksat aastat, mil eeldasime näha selle protseduuri täielikku lõpetamist,» ütles Eurogroup of Animals direktor Reineke Hameleers. «Pärast kõiki neid aastaid, mille jooksul oleme näinud nii vähest progressi, oleme veendunud, et on aeg kirurgiline kastreerimine ajalukku jätta. Leidub edukaid näiteid riikidest, kus on humaanseimaid alternatiive kasutusele võetud ning enam ei ole vabandusi, miks jätkata kõige hullemal võimalikul viisil. Kui vabatahtlikud kokkulepped ei tööta, tuleb ilmselgelt kehtestada vastavad seadused ning meie suuname kogu oma jõu selles suunas.»

Eurogroup for Animals kutsub oma põhikampaaniaga End Pig Pain inimesi üles allkirjastama petitsiooni nõudmaks EL-i toetust üleliidulise põrsaste kirurgilise kastreerimise keelu kehtestamiseks aastaks 2024. Miljoni allkirja täitumisel antakse petitsioon üle Euroopa Komisjonile. Eestis on sellele petitsioonile korjatud üle 2500 allkirja.

Novembris 2017 teatas Euroopa Komisjoni Tervise- ja Toiduturvalisuse volinik Vytenis Andriukaitis töörühmade kohtumisel Strasbourgis, et põrsaste kastreerimise alternatiivide probleemiga tegeletakse ka EL-i loomade heaolu programmi EU Platform on Animal Welfare sigade heaolu alarühmas. Alarühm luuakse ametlikult selle aasta juunis ning Eurogroup for Animals pingutab selle nimel, et võetaks ette otsustavamaid tegevusi, et kaotada kirurgiline kastreerimine.

Populaarne

Tagasi üles