Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Maailma väikseim metskass on peopessa mahtuv tõeline kiskja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: CATHERINE GUGELMANN/AFP/Scanpix

Roostekasse kutsutakse kaslaste sugukonna koolibrideks ning seda hea põhjusega: need kodukassidest poole väiksemad kiisud on maailma kõige pisemad metsikud kassid, kes isegi täiskasvanuna vaid ühe kilogrammi kaaluvad.

Roostekassid elavad looduses vaid Indias ja Sri Lankal ning vaatamata oma väikesusele peidab nende keha endas suurt energiahulka. Need kaslased tunnevad end kõige kodusemalt puude otsas, kuigi ronivad kõrgele üldjuhul vaid selleks, et suuremate kiskjate eest põgeneda. 19. sajandi Briti loodusuurija Robert Armitage Stendale kirjeldas roostekasse kui oravaid, kes lausa mängleva kergusega kõikjal ringi ronisid. 

Roostekasside toidulaud koosneb peamiselt närilistest ja väiksematest lindudest, ent nad ei ütle ära ka sisalike, konnade ja putukate söömisest. Liigi nimi tuleb nende karvkattest, mis on selja ja külgede pealt roostevärvi laikudega kaunistatud ning nagu ka teised kaslased, on ka roostekassid öise eluviisiga.

Roostekasside tiinusperiood on vaid kaks kuud ning pesakonnas ei ole rohkem kui kaks kassipoega, kes mõlevad kaaluvad umbes 77 grammi. Võrdluseks võib siinkohal tuua keskmise sidruni, mille kaal jääb 100 grammi ringi. Vangistuses sündinud roostekasside pesakonnad on haruldane nähtus — 2012. aastal Berliini loomaaias sündinud kahe roostekassi auks korraldati suur tähistamine, sest loomaaia 168-aastase ajaloo jooksul oli see alles esimene pesakond. 

Sarnaselt paljude teiste kaslastega kuuluvad ka roostekassid ohustatud liikide hulka ning looduses on praegu umbes 10 000 täiskasvanud isendit. Roostekasside elupiirkond on juba iseenesest väike, ent inimasulate laienemise, salaküttide ja metsaraiete tagajärjel kahaneb see veelgi. 

Tagasi üles