/nginx/o/2021/09/26/14095012t1hd7db.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7471733t1h2dd3.jpg)
Meriväljal ründas rattaga kaupluses käinud noormeest 2. jaanuari keskpäeval ootamatult peremeheta koer.
Mupo mures: Pirital ründas hulkuv koer taas inimest (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Koer oli helepruuni värvi tumeda varjundiga. Alguses proovisin koera eest ära sõita, ta proovis mind hammustada vasakust jalast, aga sain jala eest ära tõmmata. Seetõttu kaotasin tasakaalu ja kukkusin vasakule küljele, ratas lendas üle minu, jope lõhki, jalg katki, ostud pilla-palla maas,» kirjeldab juhtunut Reigo (nimi muudetud) oma avalduses munitsipaalpolitseile.
Vaatamata saadud põrutusele jõudis noormees end püsti ajada ja enne järgmist rünnet kõveraks väändunud lenkstangiga ratta kaitseks enda ja koera vahele tõsta.
«Loom ründas korduvalt ja korduvalt, see kestis päris pikka aega. Lõpuks kutsus üks lähedal majas elav naine politsei.» Koer oli selleks ajaks juba oma teed läinud. Šokis Reigo suundus maja poole, kus ta arvas koera ja tema omanikke elavat. «Läksin sinna väravasse ja koer tormas – ma ei näinud, kust ta tuli - uuesti mulle kallale. Sealsed majainimesed tulid välja ja tegid uue väljakutse politseisse. Lõpuks selgus, et see polegi nende koer.»
Mupo Pirita piirkonnatöö peainspektor Anne Järve sõnul on Pirita-Meriväljal lemmikloomadega toimuv viimase aastaga muutunud täiesti kontrollimatuks. 2017. aasta esimeses pooles tegeles ta mitu kuud koera otsimisega, kes sarnases nii välimuselt kui ründe iseloomult käesolevaga – ka siis ründas samalaadse välimusega loom ootamatult jalgratturit, tekitades ohvrile raskeid vigastusi. Kuigi vihjeid tuli mitmeid, jäi koer ja tema omanik tabamatuks. Lühikese aja pärast järgnes räige rünne kahele taksikoerale, kellest üks sai põgenema, kuid teine sai rängalt pureda. Koera rünnet pealt näinud tüdruk aga sai emotsionaalse šoki ja vajas psühholoogilist abi.
«Minu 13 aastat Pirital töötatud aja jooksul pole koerapidajatega varem nii palju probleeme olnud,» räägib Järve. Möödunud aastal laekus Pirita piirkonnainspektoritele 90 avaldust, millest 1/3 ehk 30 olid seotud koertega – olgu siis haukuvad, hulkuvad, ründavad või hammustavad koerad. «Peaaegu iga Pirita-Merivälja kandis tehtud patrullsõidu ajal näeme paari lahtist koera, olgu siis peremehega jalutamas või päris omapäi luusimas.»
Järve paneb inimestele südamele enne looma võtmist põhjalikult järele mõelda. «Kui sa võtad endale looma koju, siis hakkad sisuliselt tema elu elama. Loom vajab hoolt ja tähelepanu, teda tuleb koolitada ja temaga arsti juures käia. Ka jalutamas käia – mingil juhul ei tohi teda omapäi jalutama lasta. See puudutab täpselt sama moodi kasse, mitte ainult koeri! Kass püsigu ikka oma aias.»
Kurikaelad kassid
Mupo peainspektor toob ridamisi näiteid, kus kassid terroriseerivad oma naabreid, tekitades nende ukse ette väljaheiteid, sirtsutades ja haisutades nende autosid, lapsevankreid, rattaid, aiaposte ja garaažialuseid. Rikutud aiamööbel, laiali kraabitud peenrad, üle sirtsutatud ja elujõu kaotanud lilled-põõsad. Paljud inimesed on lisaks kassikarvade suhtes allergilised. Järvele meenub üks vihane nais-tsikliomanik, kelle kallihinnalise mootorratta nahast sadula rebis naabrikassi ribadeks.
Selgitus – et kass on isepäine loom ja tema peabki omaette kulgema – ei ole piisav. Omanik peab tagama, et tema loom ei pääseks oma territooriumilt üksi välja. Olgu see siis koer või kass.
Mis puudutab aga algavat koera-aastat, siis Järve uue aasta soov on, et loomapidajad oleksid hoolikamad ja vastutustundlikumad - siis jääksid paljud pahandused tulemata.