Päevakäpp: püsiva meelega Brentoni eesmärk on leida oma isiklik soe pesa

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kuvatõmmis videost / MTÜ Kasside Turvakodu / Facebook

«Mina olen Brenton, aga mind kutsutakse ka maailma kõige muhedamaks kassiks. Küll meeldib mulle ennast kõht püsti ukse ees rullida ja tulijaid tervitada, siis jälle vaikselt inimese süles kamina ees nurruda. 

Üksinda olles mõnulen vaikselt pesas tukkuda või vaatan aknast lendavaid linde. Üldiselt olen rahulik poiss, kuid minu südames pulbitseb igatsus... Igatsus päris oma inimese järele.

Igatsesin oma inimese järele juba siis, kui ma tänaval olin, seega otsustasin mängu panna kõik, mis mul mängu panna oli. Astusin julgelt ühte hoovi ja keeldusin sealt ära minemast. Varsti tulid lapsed õue mängima ning ma nurusin neile sülle — ja nad võtsidki! Seejärel lootsin ka tuppa sooja pääseda — ja nad võtsidki! Mulle pakuti konservikausist maitsvat konservi ning nad lubasid, et nüüdsest muutub kõik. Kuigi nad mulle päriskodu pakkuda ei saa, teevad nad omalt poolt kõik, et saaksin turvalise peatuspaiga kuniks päriskodu leian. Ja nii ma sattusingi Turvakodusse.

Pikk tee on käidud ning jäänud on veel viimane ja kõige suurem takistus: leida see päris õige kodu, mis just minule kuuluma hakkab. Kodu, kus paituseid kingitakse sooja südamega. Kodu, kus hüütakse «Brentonike» kõige südamlikumal häälel. Kodu, kus öösiti on voodis koht ka minule.

Äkki Sina tead, kus üks selline kodu asub? Ehk on see just Sinu kodu?

Ootan kodukirju aadressile info@kassideturvakodu.ee

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles