Hiina harjaskoer on üks omaette karakter. Teda peetakse tihtipeale käekotikoerana ja olgem ausad – ta kannab selle rolli kenasti välja.
Hiina harjaskoer – hell ja lustlik kaaslane täiendamaks boheemlaslikku isiksust
/nginx/o/2017/11/17/7319399t1h0aee.jpg)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui sa kohtud temaga bussis või tänaval, on ta sinu vastu kindlasti väga sõbralik ja soe. Kui võõra kutsu sügamine poleks imelik, naudiks ta iga sinu silitust rõõmuga. Ta on ülimalt mänguline ning tundlik kaaslane.
Kõige täpsem oleks teda iseloomustada elurõõmsa ja terase isiksusena. Lisaks on ta kuulus oma tähelepanelikkuse pärast.
Tema kasuka eest hoolitsemine võtab omajagu aega. Karvast harjaskoera (puudritupsu) tuleks kammida iga päev ning lisaks sellele tuleks tema koonu pügada iga kahe nädala tagant. Karvutu kuts vajab sama palju hoolt. Mitte küll kammimise, ent naha kreemitamise ning regulaarse vannis käimise näol.
Hiina kaupmehed tõid neid koerakesi Aafrikast kodumaale huvitavaks vahetuskaubaks. Harjaskoerad olid laevadel hinnatud, sest nad püüdsid kinni kõik rotid ning neil polnud kirpe.
Hiina harjaskoer – hell ja lustlik kaaslane täiendamaks boheemlaslikku isiksust.