Päevakäpp: pai- ja unemaias Lõvipoiss armastab patsikumme koguda

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: MTÜ Kasside Turvakodu / Facebook

Tere, meeldiv tutvuda. Mina olen Lõvipoiss. Ei, ma ei ole lõvi. Ma olen Kass suure tähega ja ma otsin endale kodu.

Millised on minu oskused? Minu amet on hurmurkass või lihtsalt hurmur. Kutsu, kuidas suupärasem on. Enamasti mulle meeldib lebotada. Ikka niimoodi, et kõht on püsti ja kõhukarvad krussis. Kui ma aga ringi mässan, siis teen kõike suure pühendumusega! Näiteks meeldib mulle patsikumme koguda. Hoiuperenaine arvab, et ta on need ära kaotanud, aga tegelikult on mul pesas juba üle 30 patsikummi! Ärge kellelegi rääkige!

Väga meeldib mulle ka kottides inventuuri teha. Sealt võib ju samuti patsikumme leida. Ja vahel isegi võib mõni krõbin olla sinna ära eksinud. Uskuge või mitte, aga ükskord nii juhtus! Osad ütleksid, et see oli juhus, mina ütleks, et see oli saatus. Mul jäi täpselt üks krõbin täiskõhutundest puudu.

Muidugi ei saa ka märkimata jätta, et ma olen väga südamlik ja abivalmis kassipoiss. Ükskõik, mida inimene ette ei võta, siis olen mina nagu sada krõbinat põrandal. Et, mis see tähendab? No kui sada krõbinat on põrandal, siis neid on ju igal pool. Kui ma olen nagu sada krõbinat, siis see tähendabki, et ma olen igal pool!

Ja muidugi kaisutamist armastan ka! Ja jalgade soojendamist! Ja paitusi! Ja inimesi! Oeh, kuidas ma inimesi armastan....

Kui Sul on mulle pakkuda kodu, millest puudub üks asjalik hurmurkass, siis kirjuta mulle!

Ikka aadressile info@kassideturvakodu.ee

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles