Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Kas koerad on ikkagi targemad kui kassid? Teadlased on tõenäoliselt vastuse leidnud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: panthermedia.net / Michael Pettigrew / Scanpix

Koeri ja kasse on ammustest aegadest kujutatud rivaalidena ning hiljuti avaldatud uuringust selgub, et koeraomanikel võib olla põhjust oma võitu tähistada.

Uuring, mis avaldati teadusväljaandes Frontiers of Neuroanatomy väidab, et koerad on kassidest tõenäolisemalt targemad. See tuleb aga sellest, et koerte ajukoores on kasside omast kaks korda rohkem neuroneid ehk närvirakke, mis vastutavad mõtlemise, planeerimise ja käitumise eest. Teadlased on neuronite arvu ajukoores seostanud üldise tunnetusliku võime ehk intelligentsiga.

Uuringu jaoks viis rühm teadlasi eesotsas Vanderbilti ülikooli psühholoogia- ja bioloogiaprofessori Suzana Herculano-Houzeliga läbi karnivooride ajuanalüüsi, et teha kindlaks nende ajukoores olevate neuronite arv. Uuringusse valiti kaheksa loomaliiki: kassid, koerad, karud, lõvid, hüäänid, pesukarud, tuhkrud ja surikaadid. Valiku aluseks võeti asjaolu, et tihti peavad need liigid jahti pidades kasutama kavalaid võtteid, et saakloom kinni püüda. Selle põhjal eeldati, et nende ajukoores on rohkem neuroneid ning nende intelligentsitase on kõrgem. 

Tulemustest selgus, et suurema ajuga loomadel oli üldjuhul rohkem neuroneid, kuid leidus ka erandeid. Koerte ajus oli neuroneid kasside omast märgatavalt rohkem – 530 miljonit 250 miljoni vastu – ent vaatamata suurusvahele olid karud intelligentsi poolest kassidega samal tasemel. Pesukarudel aga oli rohkem neuroneid, kui nende aju väike suurus arvata lasi. Uuringu põhjal võib kõige intelligentsemaks pidada kuldseid retriivereid, kelle ajukoores on 627 miljonit neuronit. 

Samas tunnistavad uurijad ise, et nende leiud ei pane ilmtingimata kasside ja koerte intelligentsivõistlusele punkti. «Kuigi meie analüüsidest selgus, et neuronite arvu vahe kasside ja koerte ajudes annab alust arvata, et viimased on tõepoolest intelligentsemad ja kergesti treenitavamad, on kassiomanikel siiski õigus protesteerida,» kirjutati uuringu kokkuvõttes. «Kõik argumendid loomade kognitiivsete võimete kohta jäävad praegu iga loomaomaniku kogemustele ja arvamustele põhinevaks ning seda seni, kuni nende liikide võimed sügavuti analüüsitakse ja süstematiseeritakse.»

Tagasi üles