Päevakäpp: õrn ja habras Lumepall unistab soojast pesast

Foto: MTÜ Kasside Turvakodu

Lumepall on tilluke kassike, pehme kui udusulg, õrnuke ja habras. Üle kõige otsib kiisu paitusi ja inimese lähedust.

Lumepall ütles, et usub muinasjutte. Meie imestasime: kust teab üks nurrumootor, mis asi on muinasjutt? Kuid nurruke ütles, et on kunagi inimeste juures olnud, aga ei mäleta, kus ja millal. Kuid mäletab, et hakkas inimkeelest aru saama ja kui lastele muinasjutte räägiti, pani temagi üht teist kõrva taha.

Eriti meeldis talle lugu Lumivalgekesest ja seitsmest pöialpoisist. Lumepall pihtis saladuskatte all: ta arvab, et tema on ka muinasjutuprintsess, neljajalgne Lumivalgeke. Meie õrnuke nurrik ootab säravat oma inimest valges autos, kes päästaks ta puuritorni otsast, teeks talle võlupai ning viiks oma lossi, kus on hiigelsuur konserve täis külmkapp, soe tuba ja siidist padi kamina ees, kus meie printsessike saaks lesida. Ning seitse pöialpoissi tassiksid päev otsa ette paisid ja krõbinaid. Vaat selline unistus on Lumepallil.

Kassike ütles, et kuri võõrasema — Saatus — ajas ta tänavale, aga head kassihaldjad aitasid tal leida tee Turvakodusse. Väike unistaja lisas veel kiiresti, et võib läbi ajada ka ilma siidist padjata ning ka pöialpoisse ei pea seitse olema — kõige olulisem on, et oma inimene hoiaks ja armastaks teda igavesti ning lubaks endale kaissu ja südamesse pugeda. Tema, Lumepallike, on ju habras ja tilluke ning vajab kedagi, kes teda maise elu tuulte ja tormide eest kaitseks.

«Mina tean, et muinasjuttudel peab olema õnnelik lõpp!» teatas Lumepall meile õhinal. «Aga millal saabub minu muinasjutu-inimene?»

Lumepall ootab Sinu kirja aadressile [e-mail]