Maskeerimismeistrid: need on loomariigi parimad kujumuutjad

Foto: Wong Maye-E / AP / Scanpix

Kujumuutmine kõlab kui võime, mis ei jõua kaugemale mõne ulmeraamatu lehtedelt või kinoekraanilt. See ei ole aga tõsi, sest evolutsioon on mõnedele organismidele tõepoolest andnud oskuse oma välimust muuta.

Kujumuutmise variante on mitmeid: mõned loomad muudavad oma kehakuju või värvi, mõned muutuvad suuremaks või väiksemaks ning mõned on puhtalt illusioonimeistrid. Täna toomegi teie ette nimekirja kõige andekamatest maskeerujatest loomariigis.

Seepia

Seepiad on imepäraste oskustega. Nende nahas olevad värvilised rakud annavad loomale võime mistahes keskkonnaga ühte sulanduda ning isegi teiste mereloomade värvusi jäljendada. Ülalolevas videos teeb seepia järgi erakvähki, et kiskjaid eemale peletada ning jahti pidada. Kui mõni seepiat vähiks pidav kala liiga lähedale satub, ründab seepia oma maskeeringu tagant hetkega.

Kerakala

Kerakalad on tavaliselt küll väga mittemidagiütleva välimusega, ent neil on kiskjate peletamiseks kaval meetod. Ohuolukorras tõmbavad kerakalad oma mao vett täis ning muutuvad elavaks palliks, kuhu vaenlastel on raske hambaid sisse lüüa. Paljud kerakalalised on lisaks kaetud ka ogadega, mis keha veega täitumisel püsti tõusevad ning siili meenutavad. Kaitse on kahepoolne, sest lisaks kerakala enda elule pääsevad ka jahtijad — kala siseorganid on nimelt surmavat mürki täis.

Harilik kaheksajalg

Harilik kaheksajalg ehk Octopus vulgaris suudab end muljetavaldavalt hästi peita. Kaheksajalad suudavad oma haarmete hoolikalt sättimise ning oma kehakuju ja -tekstuuri muutmise abil end pea nähtamatuks muuta. Kui mõni kiskja kaheksajalga siiski näeb, teeb loom end oma kombitsate abil võimalikult suureks või siis vastupidi — kasutab oma pehmet keha ka kõige kitsamatest kohtadest läbi pugemiseks ja põgenemiseks.

Merikurk

Humoorika nimega merikurgid on pehmed elukad, kes liiguvad oma keha väänates mööda merepõhja. Neid teeb eriliseks aga asjaolu, et ohu korral heidavad nad oma sisikonna välja. Kõlab jälgilt, ent nende organid on toksilised ja saavad ründaja tappa. Lisaks sellele on mõningatel merikurkidel peened kombitsad, mille abil end eemalepeletavamaks muuta ning ka saakloomi püüda.

Pristimantis mutabilis

Konn Pristimantis mutabilis on esimene avastatud selgroogne, kes suudab muuta oma naha tekstuuri. Muidu ühtlase ja pehme nahaga konnal on võime enda seljale ja jalgadele tekitada ogad. Kui oht aga möödub, muutub konn taas tagasi tavaliseks, sest takistusteta kehakuju aitab tal paremini liikuda ja ujuda.

Savannipäll

Enda suuremaks tegemine ei ole ebatavaline nähtus ning seda taktikat kasutavad isegi inimesed. Savannipäll oskab aga teha nii seda kui ka vastupidist: olenevalt ohuallikast ajab see öökull kas suled puhevile või tõmbab end nii lapikuks, kui võimalik. Viimane aitab tal endast kõvasti suuremate kiskjate eest peitu sulanduda.

Miimik-kaheksajalg

Miimik-kaheksajalg, keda tuntakse ka Indoneesia kaheksajala nime all, on oma nime vääriline, sest tema näol on tegu tõelise moondumise ja värvivahetuse spetsialistiga. Miimikud ei ole haruldased, ent nad avastati alles 1998. aastal ning see näitab suurepäraselt, kui hästi nad end peita suudavad. Kuna see kaheksajalaliik on kiskjatele tehniliselt kergeks saagiks, imiteerivad nad teisi mereelukaid ning seda vastavalt sellele, keda nende vastane kõige rohkem karta võiks. Muuhulgas teevad miimikud järgi merimadusid, mürgiseid lestalisi ning astelraisid.