:format(webp)/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
/nginx/o/2017/11/27/7351683t1hf2ca.png)
Matkafänn Cynthia Bennett võttis koos poiss-sõbraga 2014. aastal koera, kes sai endale nimeks Henry. Kuigi naine plaanis esialgu adopteerida kuldse retriiveri, oli Henryga kohtumine armastus esimesest silmapilgust.
Imeline sõprus: kass ja koer on parimad reisisellid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Henry oli Bennetti ja tema kaaslase juures elanud vaid kolm päeva, kui ta esimesele matkale viidi. Koer oli täielikult omas elemendis, leidis kõrgeima kaljunuki ning ronis viivitamatult sinna otsa. Seetõttu hakkas Bennet teda hellitavalt kutsuma väikseks mägikitseks.
Mõni kuu tagasi otsustas paar, et ühest lemmikloomast jääb väheks ning kuna Bennett oli kaua aega unistanud varjupaigakassist, tuligi nende juurde kassipoeg Baloo. Henryga kohtumisel ei tundnud Baloo mingit hirmu, vaid tahtis koeraga kohe mängima hakata ja puges talle kaissu. Ei läinud kaua, kuni ka Baloo esimesele matkale viidi. Bennetti sõnul on temalt palju kordi küsitud, kuidas ta kassi treenis, kuid naine kinnitab, et kõik tuli loomulikult. «Kui ma Henry rihma puudutan, sööstab Baloo kohe ukse juurde, et mitte üksi koju jääda,» sõnas naine. «Baloo armastab väljas käimist jäägitult.»
Bennett ei unusta matkadele kaamerat kaasa võtta ning on Henry ja Baloo armsast sõprusest ning kaunitest rännuhetkedest teinud imelisi pilte. Vaata järele!