Päevakäpp: Tuhkatriinu Roosit kiusavad kurjad kasuõed

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: MTÜ Kasside Turvakodu / Facebook

«Mina olen Roosi, väike must kassipreili, kes päästeti möödunud aastal Puurmani kassikolooniast. Tegelikult peaks minu nimi olema Tuhkatriinu, sest minu lugu on täpselt samasugune nagu see muinasjutt.»

«Pärast kinnipüüdmist sain vajalikud terviseprotseduurid ning nüüd olen juba terve aasta elanud hoiukodus. Siin on kõik tore ja vahva, mul on kauss alati krõbinaid täis ja on palju pehmeid pesasid. Kuid selle kõige ilusa juures on üks suur ja kurb AGA. Nimelt on hoiukodu peretütred ehk Kurjad Kassid minuga õelad ja vastikud. Olen küll selle aasta jooksul proovinud nendega sõbraks saada, aga nemad ei taha minust kuuldagi. Sellepärast pean elama eraldi toas ja ma ei julge toast nina välja pistagi. Samuti olen ma muutunud väga arglikuks ja kardan nii inimesi kui ka teisi loomi. Hoiukodu perenaine käib minuga iga päev mängimas ja juttu rääkimas ja temal ma juba natuke luban ennast paitada, aga ikka olen krampis ja hirmul, sest äkki jälle tuleb keegi kuri ja teeb mulle haiget.

Nii mööduvad mu päevad peamiselt vaid toas diivani all konutades. Aga tegelikult saaksin ma julgeks kassipreiliks, kui ma saaksin sellise hoiukodu (või hoopis päriskodu), kus üldse teisi kasse ei oleks. Sest tegelikult mulle väga meeldib, kui inimene mind paitab. Siis ma mõnikord julgen nurru ka lüüa ja natukene isegi käppadega sõtkuda.

Hea minu inimene, palun päästa mind Tuhkatriinu muinasjutu peaosast ja ma luban, et minust saab sulle parim printsess!»

Kirjuta Roosile aadressile info@kassideturvakodu.ee

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles