Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Soovid vähendada südameinfarkti riski? Võta endale koer!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Jessica Powell / Caters News Agency / Scanpix

Rootsi teadlaste poolt läbi viidud uuringust on selgunud, et koera omamine võib tähendada tugevamat tervist. Eriti kehtib see koeraga üksi elavate inimeste puhul — südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkeoht väheneb neil kuni 36 protsendi võrra.

Katkinäritud jalatsid, karvad diivanipatjadel ja haukumine kell kolm öösel ei kõla küll hästi, ent koos koeraga elamine vähendab südameinfarkti ja teiste eluohtlike südame- ja veresoonkonna haiguste riski, leiti Rootsis Uppsala Ülikoolis läbi viidud uuringus. Eriti dramaatiliselt erinesid tulemused üksi elavate inimeste seas, sest koeraomanike terviserikete risk vähenes rohkem kui kolmandiku võrra. Koertega majapidamistes, kus elas kaks või rohkem inimest, oli koerte mõju väiksem, kuid siiski märgatav. 

Uuringu tulemused saadi rohkem kui 3.4 miljoni Rootsi elaniku põhjal, analüüsides nende terviseinfot ning lemikloomade olemasolu. Osalejate vanus varieerus 40 ja 80 eluaasta vahel ning neid jälgiti 12 aasta välted. Umbes 13 protsendil osalejatest olid koerad. Oktoobrikuus hoiatas Briti Üldarstide Liidu esinaine Helen Stokes-Lampard, et üksik eluviis on inimeste jaoks sama ohtlik, kui pikaajalised haigused ning Suurbritannia 1.1 miljonit üksi elavat inimest on suuremas varajase surma ohus, kui nende sotsialiseerivad kaaslased. Uppsala ülikooli epidemioloogiaprofessori Tove Falli sõnul neutraliseerivad koerad aga kõik üksi elamisega kaasnevad kõrvalnähud.

Kuigi uuring ei suutnud täpselt tõestada, kuidas koerte lähedus tervist parandab, leidsid uurijad, et ainuüksi seltskond vähendab inimestes stressi ning motiveerib neid tervislikumaid eluviise proovima. Fall kategoriseeris koeraomanikud ka nende neljajalgsete sõprade liikide järgi ja leidis, et jahipidamiseks aretatud koeratõugude omanikel olid madalaima riskitasemega. See tuleb tõenäoliselt aga sellest, et jahikoerad vajavad enim liikumist ning nende omanikud on seeläbi aktiivsemad. 

Fall leiab aga, et asi ei ole ainult liikumises: «Ma leian, et inimeste tervist parandab koerte sotsiaalne tugi.» Välja on pakutud ka teisi variante. Koerte olemasolu majas võib mõjutada, millised mikroobid keskkonnas kanda kinnitavad ning ka see saab meie tervist paremuse poole mõjutada. Fall loodab peagi saada teada, kas koerte kohalolu mõjutab meie vererõhku või on see muud moodi kasulik.

Tagasi üles