Just nagu meie esiisad kunagi, on ka Nicobari makaagid ära õppinud tehnika ja tööriistade kasutamise, et toitu paremini kätte saada — ja pärast sööki ka hambad korralikult ära puhastada.
Toredad kaadrid: arukas makaak puhastab sulega hambavahesid
/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
13. november 2017, 11:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nicobari makaake leidub maailmas vaid kolmel saarel ning üks neist on Suur-Nicobar, mis asub India ookeanis Sumatra lähedal. Kuna paljud nende eelistatud toidud on kas limased, ogalised, karvased või kõva koorega, on makaagid välja mõelnud, kuidas nende söömist lihtsustada. Muu hulgas pesevad nad sööki veeloikudes või pühivad puulehtede abil puhtaks. Lehti kasutavad nad ka selleks, et ogalisi vilju nende sees hoida, ent loomad ei ütle toidupakendina ära ka riideribadest, paberist või plastist. Kookospähkleid löövad nad lihtsalt vastu kõva pinda, et kõva koore all peituva maitsva sisuni jõuda.
Sarnaselt inimestele peavad Nicobari makaagid lugu suuhügieenist: pärast maiustamise lõppu on bioloogid täheldanud neid hambavahesid puhastamas. Hambaniidina kasutati peenikest metalltraati, nailonnööri, rohuliblesid ning ka linnusulgi, mille ahvid eelnevalt ära puhastasid. Kahekümnest jälgimise all olevast makaagist puhastas hambaid üheksa ning seda pärast erineva toidu söömist. Hammaste puhastamist on märgatud ka teiste makaagiliikide puhul ning tegu on erakordselt kohanemisvõimeliste loomadega. Primatoloog Michael Gumerti sõnul ei ole tööriistade kasutamine iseenesest erilise intelligentsi tunnusmärk, ent kuna ahvid muudavad neid vastavalt oma vajadusele mugavamaks, on alust arvata, et nad on ettenägelikud ja head planeerijad.