Teadusväljaands Science avaldatud uuring väidab, et linnastumine ning saastatus toovad endaga kaasa uued haigusi kandvad kahjurliigid.
Linnastumine toob endaga kaasa kahjurloomade mutatsioonid
/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
6. november 2017, 10:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle maailma on tulnud teateid rongiistmetes elavatest lutikatest, kes putukamürgi suhtes immuunseks on muutunud ja sääskedest, kes munemiseks enam inimverd ei vaja ning suurlinnad on koduks meeletule hulgale kahjurloomadele ja -putukatele. Toronto ülikooli bioloogiaprofessor Marc Johnsoni sõnul toob inimasustuste tekitatud saaste endaga kaasa probleemid, mis võivad meid ühel hetkel (ja ehk sõna otseses mõttes) kannast naksama tulla.
Johnson hoiatas Londonit näiteks tuues, et «minikoletised» võivad inimestele muutuda ohuallikaks, kui nende praegune evolutsioon jätkub. Londonis, New Yorgis ja Los Angeleses leitud sääsed, kes enam inimeste verest ei huvitu, ei kao ka sügisel ja talvel ning saavad aastaringselt järeltulijaid toota. Teised sügelust tekitavad probleemiallikad on lutikad — kaks aastakümmet tagasi ei olnud need sagedane nähtus, ent nende uus immuunsus mürkide suhtes on lutikate arvukust plahvatuslikkust tõstnud.
«Liikide adapteerumisoskus on hea, ent alati ei pruugi see inimeste seisukohalt kõige sobivam olla,» rääkis Johnson. Oma uuringus leidis Johnson, et inimasustused on meie planeedil evolutsiooni kõige suuremad mõjutajad ning inimesed peavad hoolikalt läbi mõtlema, kuidas meie igapäevased harjumused kahjurliikide levikut mõjutavad.