:format(webp)/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/02/7275745t1h16fd.jpg)
Kolm ja pool aastat enne seda, kui Juri Gagarin esimese inimesena kosmoses käis, võttis 1957. aastal kosmosereisi ette koer Laika, kellest sai esimene elusolend Maa orbiidil.
Tõelised tähed: need on loomad, kes on käinud kosmoses (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Moskva tänavakutsa Laika on üks paljudest loomadest, keda enne inimesi kosmosesse saadeti ning sarnaselt paljude teistega ei jäänud ta ellu. «Need loomad tegid oma riikide jaoks seda, mida mitte ükski inimene ei oleks teinud,» kirjutab USA kosmoseagentuur NASA oma veebilehel. «Nad tegutsesid tehnoloogilise arengu heaks ning rajasid inimkonnale tee kosmosesse.»
Esimene imetaja, kes kosmosesse reisis, oli reesusahv Albert. NASA kasutas 1948. aastal Albertit selleks, et testida looma reaktsiooni kaaluta olekule. Alberti rakett jõudis 63 kilomeetri kõrgusele ning avakosmose piirideni seega ei ületanud. Tasub ka mainida, et aasta varem saatis USA 100 kilomeetri kõrgusele puuviljakärbseid.
Enne Laikat käis kosmoses teisigi koeri — Tsõgan ja Dezik võtsid Nõukogude Liidu alt teekonna ette 1951. aasta Augustis, ent orbiidile neid ei saadetud ning vaprad rändurid jõudsid elusana tagasi. Laika aga oli esimene elusolend, kes Maa orbiidile täistiiru peale tegi. Väike krants korjati üles Moskva tänavatelt ning täna möödub täpselt 60 aastat sellest, kui ta Sputnik 2 pardal taevasse tõusis. Kuigi esialgsetel andmetel jäi Laika 1600-kilomeetrise reisi ajal elama, tuli hiljem välja, et soojusreguleerimisseadme vea tõttu suri ta 5-7 tundi pärast starti. Vaatamata oma kurvale lõpule tõestas Laika, et elav reisija jääks orbiidile lennates ellu ning kannataks kaaluta olekut.
/nginx/o/2017/11/02/7275603t1hc117.jpg)
1960. aastal saatis Nõukogude Liit kosmosesse aga midagi Noa laeva taolist — pardal olid koerad Belka ja Strelka, üks jänes, 40 hiirt, 2 rotti ning 15 anumat täidetud puuviljakärbeste ja taimedega. Tegu oli esimese orbitaallennuga, mille läbi teinud loomad ellu jäid. Strelka sünnitas hiljem 6 kutsikat, kellest üks anti tollasele USA presidendile John F. Kennedyle. 1961. aastal oli järjekord šimpanside käes ning Ham, esimene šimpans kosmoses, koges kaaluta olekut jaanuaris. Sama aasta lõpus sai šimpans Enosest ainuke loom, kes USAst orbiidile jõudis.
USA ja Nõukogude liit inspireerisid ka teisi riike ning 1963. aastal lendas Prantsusmaalt esimese kassina kosmosesse Félicette. Vurruline oleks ajalooraamatutest peaaegu välja jäänud — esimese lennu au pidi minema kassile nimega Felix, ent too pääses stardipäeval põgenema ning Prantsuse kosmoseagentuur oli sunnitud asendaja võtma.
/nginx/o/2017/11/02/7275641t1h9a6a.jpg)
2010. aastal teatas Iraan, kelle eesmärk on samuti inimesed kosmosesse saata, et nad viisid edukalt läbi testlennu raketiga, mille pardal olid kilpkonnad, vihmaussid ja üks rott.
Praegu töötavad kosmoseagentuurid teadagi välja inimeste Marsile viimise meetodeid ning loomade abiga püütakse uurida meie eluvõimalusi avakosmoses. 2007. aasta septembris leidsid teadlased, et mikroskoopilised lülistumata jalgadega tardigraadid ehk loimurid suudavad vastu panna vaakumile, ekstreemsetele temperatuuridele ning avakosmose ultraviolettkiirgusele. Jaapanlased aga sügavkülmutasid 2014. aastal hiiresperma, saatsid selle üheksaks kuuks Rahvusvahelisse kosmosejaama ning viljastasid sellega siis embrüod, millest kasvasid normaalsed terved hiired.