«Eestis elab väga palju üksikuid inimesi, kes kas vanuse tõttu või muudel põhjustel pelgavad lemmiklooma võtta, kuigi väga tahaksid. Selle algatuse eesmärk ongi taolised inimesed ja loomad kokku viia,» ütles projekti «Memmele ja taadile seltsiks» eestvedaja Heiki Valner. «Olen seda läbi aastate oma lähitutvusringkonnas praktiseerinud ja tulemused on hämmastavad — lemmiklooma saanud vanainimesed ärkaksid justkui taas ellu, sest neil on olemas seltsiline ja kohustus tema eest hoolt kanda.»
ELL juhatuse liikme Piret Teesi sõnul varjupaigad meelsasti vanuritele loomi ei anna ja see on ka mõistetav. «Lepingu kohaselt jääb looma omanikuks meie ühing, aga reaalselt hakkab lemmik elama konkreetse inimese juures ja tegemist on kaasvastutusega, mis peaks kõrvaldama peremehe tervisliku seisundi halvenemise või surmaga kaasnevad hirmud. Loomulikult võivad lähedased memme või taadi lemmiku hiljem eelisõigusega endale saada, kui viimane on neile kalliks saanud.»
«Eestimaa Loomakaitse Liidu hoiukodudes on tänase seisuga üle kolmekümne eri vanuses ja suuruses koera ning teist sama palju kasse», nentis ELL juhatuse liige Kaija Paalberg ja lisas, et mõistagi on kõik liidu loomad läbinud põhjaliku arstliku kontrolli, on vaktsineeritud ja neile on paigaldatud ka mikrokiip. «Liit tasub tulevikusvõimalike kallimate raviprotseduuride eest ja tagab erandkorras vajadusel ka toiduabi, aga laias laastus peab inimene ise nii enda kui lemmikuga hakkama saama.»