Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Selgusid 2017. aasta kõige loomasõbralikum ja loomavaenulikum tegu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Robin Roots / Õhtuleht / Scanpix

Eesti Loomakaitse Selts korraldas ka sel aastal internetihääletuse, kus valiti 2017. aasta kõige loomasõbralikum ja loomavaenulikum tegu. Kõige loomasõbralikuma teo tiitli pälvis Riigikogu ning kõige loomavaenulikuma teo toimepanijaks valiti Tallegg.

2017. aasta kõige loomasõbralikumaks teoks valiti metsloomade tsirkuses kasutamise keelustamine, mille võttis vastu Riigikogu.

Septembri lõpus läbis Riigikogus kolmanda lugemise eelnõu, mis keelustab metsloomade kasutamise tsirkustes. Eelnõu poolt hääletas 83 liiget. Eelnõuga täpsustatakse loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel loomade kasutamisega seotud sätteid. Sellistel üritustel lubatakse kasutada üksnes sellisesse liiki või alamliiki kuuluvat tehistingimustes sündinud looma, kelle liigiomased käitumisharjumused või eluviis seda võimaldavad ilma looma tervist kahjustamata. Loomakaitseorganisatsioonid on tegutsenud selle nimel üle kümne aasta. Läbirääkimised sel teemal algasid peale seda, kui 2013. aastal hukkus Eestis tsirkuses elevant Medi.

Kõige loomavaenulikumaks teoks sel aastal hindas rahvas Talleggi säutsuvad prügikastid. 

Harjumaal Loo alevikus asuva Talleggi haudejaama kõrval seisvates prügikastides säutsusid augustis munakoorte ja surnud lindude vahel ka elusad tibud. Veterinaar- ja toiduamet (VTA) alustas väärteomenetlust ning viis haudejaamas läbi kohapealse kontrolli, kus tuvastas, et 20. augustil oli rikkis seade, millega tavapäraselt koorunud elujõuetuid tibusid võimalikult humaansel viisil hukatakse. Politsei alustas kriminaalmenetlust. Loomakaitseseaduse kohaselt on kuni ühepäevaste tibude hukkamine lubatud ning selleks võib kasutada ainult spetsiaalset töökorras seadet. Elusloomade prügina käitlemine näitab üles erilist hoolimatust ja põlgust elusolendite suhtes.

Loomavaenuliku teo kandidaatide vahel käis tuline võitlus

Kokku said loomasõbraliku ja loomavaenuliku teo kandidaadid 4192 häält. Sel aastal oli kõige loomavaenulikuma teo tiitli saajate vahel tihe rebimine. Riigikogu, kes lükkas tagasi karusloomafarmide sulgemise ettepaneku, kogus vaid 8 häält vähem kui Tallegg ja jäi napilt teisele kohale. Eelmisel aastal valiti kõige loomavaenulikumaks teoks samal teemal ettepanek – Maaelu- ja Keskonnaministeeriumi otsus karusloomafarmide tegevust Eestis mitte keelustada. Kõige loomasõbralikumaks teoks aastal 2016 valiti aga Marko Männiste poolt abitu kassipoja päästmine Tallinnas Jõe tänaval paduvihma tõttu tekkinud veeuputusest.

«Korraldame loomasõbraliku ja loomavaenuliku teo hääletust igal aastal ja seda juba viimased 17 aastat. See on hea võimalus tõsta inimeste teadlikust Eesti loomakaitsega seotud teemadel ning panna inimesi märkama, millised on olnud aasta silmapaistvamad või hingeminevamad lood seoses loomadega. Läbi loomasõbralike tegude tutvustamise saame tunnustada häid inimesi ja näidata eeskujusid. Selle aasta loomasõbraliku teo hääletuse tulemus näiteb, et seekord on inimestele korda läinud tegu, mis on kõige enam mõjutanud suuremat pilti,»kommenteerib ELS juhatuse liige Geit Karurahu. «Halbadele tegudele tähelepanu pööramine aitab ennetada loomade väärkohtlemist ja paneb inimesi hädas loomi loodetavasti rohkem märkama. Julgustame inimesi loomi hoidma ja kaitsma ning väärkohtlemisest meile teada andma,» lisab Karurahu.

Tagasi üles