«See kass on õudusunenägu,» mõtles JJ Yosh pärast Simoni esimest ööd uues kodus. Kassipoeg kräunus terve öö vältel, peitis end kõikjale ning ei lasknud Yoshi ligi.
Mees ja tema seikluskass: sallimatusest sai imeline sõprus
Yosh armastab kasse, ent ta ei uskunud, et Simon ta kunagi omaks võtab. Järgmisel hommikul pääses kass majast põgenema ning peitus suure kivi alla avausse, kust Yosh teda enam kätte ei saanud. Kiisuke oli välja tõmbamiseks liiga kaugel ja ei reageerinud ei maiustustele ega mänguasjadele ning Yoshil, kes pidi tööle suunduma, ei jäänud üle muud, kui kass sinna jätta.
Terve päeva muretses Yosh Simoni üle ning kohe peale koju jõudmist suundus ta kassi otsima. Õnneks ei olnud Simon kivi alt kuhugi liikunud ning nuttis seal õnnetult. Seekord ei põgenenud ta enam oma peremehe abikäe eest, vaid lasi end kivi alt välja võtta ja tuppa viia.
See tegu muutis Simoni olekut täielikult. «Ta rahunes maha ja muutus väga hellitavaks,» rääkis Yosh. «See veenis mind, et ma ei saa teda enam ära anda.» Yosh leidis ka viisi, kuidas Simoni energilist ja uudishimulikku olekut ära kasutada — ta viis kassi matkama. Isegi ilma rihmata püsis Simon Yoshil sabas, ent väsis ruttu ning tagasitee koju kulges oma peremehe süles.
Simon nautis Yoshi sõnul matka sellegipoolest ning peagi viis mees oma lemmiku taas maailma avastama. Iga päev käisid nad koos metsas, et kass rihma otsas liikumisega harjuks. Lisaks sellele on Simon nüüdseks saanud käppa proovida ka telkimises, ronimises, koobaste avastamises ja kajakiga sõitmises. «Simon on kartmatu. Ta ronib kaljudel, mida mina ületada ei suuda ning ei ütle ka ujumisest ära,» kiitis Yosh kassi.
Nüüd ei võta Yosh ilma Simonita ühtegi matka ette. Kas on ette võtnud kolm üle 20 tunni kestnud automatka, rännanud läbi paljude osariikide ning näinud asju, mida enamik kasse kunagi ei näe. «Tal on eluga vedanud,» ütles Yosh. «Ent minu õnn on suurem, sest ma sain endale imelise sõbra.»