Septembris teatati If Kindlustusele 156 koera ja kassi kindlustusega seotud kahjujuhtumist, mida on aasta varasemaga võrreldes 70 protsenti rohkem. Möödunud kuul ulatus lemmikloomadega toimunud kahju üle 35 000 euro, kasvades aastaga 114 protsendi võrra.
Lemmikloomade kahjuhüvitised on aastaga kahekordistunud
Enamikul juhtudel oli põhjuseks looma haigusega seotud ravikulud, neist viiel juhul oli tegu traagiliselt lõppenud haigestumisega.
If Kindlustuse varakindlustuse tootjuht Veiko Sepp sõnab, et tihti külastavad lemmikloomade omanikud veterinaari sagedamini kui oma perearsti.
«Meie statistika näitab, et keskmised lemmikloomade raviarved jäävad paarisaja euro juurde ja kindlustatud loomade puhul ei pea raviotsused sõltuma omaniku rahalisest hetkeseisust,» selgitab Sepp. «Rõõm on tõdeda, et ostetud kindlustusest saavad kliendid reaalselt kasu oma lemmikute sagedaste ravikulude katmisel. Viimastel aastatel on inimeste teadlikkus kindlustamisest kasvanud ja seega asendab lemmikloomakindlustus koertele ja kassidele haigekassat.»
Kui valdavalt teatatakse lemmikloomade haigestumise ja õnnetustega seotud kahjudest, siis möödunud kuul registreeriti ka kaks juhtumit, kus koerad olid üürikorteris närinud katki mööblit, kraapinud seina auke ja kahjustanud võõrast vara. Samuti üks selline vastutuskindlustuse kahju, kui koer ründas ja vigastas jalutuskäigul möödunud naisterahvast.
Hiljuti kirjutas Lemmik.ee ka sellest, et mõni eestlane ei malda aga raha saamiseks oodata, et põder auto ette jookseks või perekoer siit ilmast lahkuks ning pettused, mis loomi ära kasutavad, on meie kindlustusfirmadele tuttav teema.
ERGO Kindlustuse varakahjude osakonna juhi Erko Makienko sõnul ei ole lemmikloomad ERGO jaoks selline teema, kus nad pettuste laviini alla mattuvad. «Lemmikloomade kindlustussummad on üldiselt vahemikus 300–1000 eurot, millest arvutakse maha veel omavastutus,» selgitab Makienko. «Me ei ole kogenud looma halba kohtlemist, mis on kaasa toonud suured ravikulud ning pigem olen veendumusel, et need inimesed, kes kindlustavad oma loomi, võtavad neid kui pereliikmeid ja hoolitsevad loomade eest rohkemgi kui isegi enda eest – arstide juurde minnakse vähimagi kahtluse korral.»