Ukraina keelustab krantside aretamise ning seab loomapidamisele ranged reeglid

Foto: Dogs Trust / SWNS.com / Scanpix

Ukraina rahvasaadikute initsiatiivil on võetud vastu uus seaduseelnõu, mis muudab peagi kasside ja koerte kiibistamise ning registreerimise kohustuslikuks. Aretamiseks lubatakse kasutada vaid tõuloomi ning rahvuspolitsei hakkab kontrollkäike teostama, et seadusvastased tiinused välja selgitada.

Seaduseelnõu näol on tegu Ukraina püüdlusega panna lõpp segavereliste loomade müügile ja paljundamisele — keelu alla lähevad nii kodupaljundamised kui ka lemmikloomavabrikud ning aretustööd saab teha vaid kennelites ja tõuklubides, mis omavad selleks ettenähtud litsentsi. Kõik loomaomanikud on kohustatud oma lemmikud andmebaasi registreerima ning selle jaoks kehtestatakse ka uus maks 180 grivnat ehk umbes 5,7 eurot. Loomulikult ootavad seadusrikkujaid ees ka kopsakad trahvid ja näiteks inimene, kes keeldub korduvalt looma steriliseerimisest, peab oma taskust välja käima üle 770 euro.

Lemmikloomade registreerimine paneb eeldatavalt loomavabrikutele lõpu 

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) leiab, et Ukraina ideedest on olulisim kindlasti lemmikloomade registreerimine. Kui Ukrainas saab iga loom pärast registreerimist unikaalse ID-numbri, mis pannakse kaelarihma külge, siis Eesti kontekstis näeb ELS registreerimist pigem kiibistamisena. Selleks, et neil oleks lemmikloomadest ja nende omanikest ülevaade, peaksid lemmikloomad olema registreeritud üleriigilisse registrisse. Kiibilt leitav kood ja sellele registris vastavad andmed aitavad kaotatud looma tagasi koju. Koerte kiibistamine on Eestis kohustuslik, ent kassidele samad reeglid ei kehti. Samas kinnitab ELS-i esindaja, et nende eesmärk on Eestis kõikide lemmikloomade kiibistamine ja registreerimine kohustuslikuks teha.

Lemmikloomavabrikud, mis ka meil teravaks probleemiks on, peaks Ukraina uue seaduseelnõu kohaselt kaduma. Kuidas sealsed võimud aga lemmikloomade paljundamise järelvalvet teostama hakkavad ning mis juhtub näiteks siis, kui kellegi veel steriliseerimata segavereline loom kogemata tiineks jääb, on hetkel veel selgusetu. Eestlastel aga ei jää praegu üle teha vaid muud, kui anda võimalikust loomavabrikust teada Veterinaar- ja Toiduametile ning paluda konkreetse inimese tegevust kontrollida. Vabrikupidajad ei hooli loomade heaolust, sest pojad võetakse emaloomade juurest liialt varakult ära ning samuti ei ole neil korrektseid dokumente, mis tõupuhtust tõestaksid. 

Kontrollmeetmed on äärmuslikud, ent vajalikud

Ukraina ei piirdu aga ainult registreerimise ja kontrolliga. Üheks nende tulevikuplaanidest on ka lemmikloomamaks, mis on kehtestatud mitmetes teistes Euroopa riikides. Lemmikloomamaks aitaks muuhulgas rajada prügikaste loomade väljaheidete jaoks, jalutusväljakuid ja muud kasulikku loomaomanikele ning see otsus on ELS-i arvates hea idee, kui seda läbimõeldult rakendada. Nad leiavad aga, et Ukraina on valinud lemmikloomade arvu kontrolliks üsna äärmusliku viisi, kuid seal on ka tingimused teised ja probleem suurem. Eestis annab neid probleeme lahendada lihtsamalt. Alustama peab kiibistamise ja registeerimise kohustuslikuks muutmisest ja selle abil saab kergemini kontrollida ka kutsikavabrikuid

«Meie soov on, et Eesti üldine loomapidamiskultuur muutuks paremaks ja teadlikumaks, et sellist kirjeldatud tunnetuslikku vahet tõukoerte ja krantside omanike osas ei eksisteeriks,» sõnas ELS-i kommunikatsiooni- ja turundusjuht Eliise Metsoja. «Nii krantsid kui tõukoerad on ühtmoodi koerad ja väärivad mõlemad sama palju kodu, hoolt, armastust ja kvaliteetset toitu.»

Hea lugeja, mida arvad sina — kas Ukraina on muudatustega õigel või valel teel ning mida saaks teha või muuta Eestis? Anna meile kommentaarides teada!