Suur õpetus: mida teha, kui satud kokku metsloomadega

Foto: Elmo Riig / Sakala

Metsas käimine on heaks vahelduseks kiirele linnaelule, aga alati tuleb arvestada mõne metsloomaga vastastikku sattumise võimalusega. Paremal juhul ei tee loom sinust väljagi ning läheb oma teed, ent alati ei pruugi asi nii lihtsalt lõppeda. 

Metsloomad tegutsevad vastavalt instinktidele ja võivad ettearvamatult käituda ning seetõttu on Eesti Jahimeeste Selts kokku pannud kasuliku juhi olukordadeks, mil inimene ja loom kokku saavad.

10 reeglit, mida teha kui metslooma (ja tema poegadega) vastastikku peaksid sattuma.

1. Kui juhtud kokku metslooma poegadega, tagane selles suunas, kust tulid. Kui satud kogemata ema ja poegade vahele, võib emasloom viivitamatult sind rünnata.

2. Väldi seismist kitsastes kohtades, jäta endale alati taganemistee ning enda ja looma vahele mõni objekt, mille taha vajadusel varjuda, sest põgenemisvõimaluseta loom sageli ründab.

3. Ära kunagi sööda metslooma. Kui metsloom harjub toitmisega, kaob neil inimpelgus ning nad tulevad järjest tihedamini asulatesse toitu otsima.

4. Terve loom ega ka üksik looma-linnupoeg ei vaja inimeste sekkumist ja ta tuleks rahule jätta. Teda ei tohi puutuda ega muidu häirida (vahtida, silitada, sülle võtta). Kui linnupoeg on hüljatud, on ta loid, silmad poolavali või suletud, puudutamisel tundub ta külmana, ta on kõhnunud ja sulestik on ilmselgelt alaarenenud.

5. Vigastatud looma või linnu leidmisel ei tohiks teda häirima hakata (puudutada vms). Haavatud või haige loom on alati ohtlikum kui terve. Helistada tuleks Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile (1313) ja kirjeldada olukorda. Vajadusel saadetakse inspektor olukorda lahendama.

6. Metsloomaga, ka pojaga, tuleb käituda väga ettevaatlikult ning vältida ta puutumist ja häirimist. Eriti ettevaatlikult tuleks suhtuda marutaudi sagedamini levitavatesse loomadesse nagu rebased ja kährikud. Mõelda tuleks ka sellele, et metsloomadel, sh lindudel, võib sageli olla parasiite (kirbud, puugid). Kui oled paljaste kätega lindu/looma puudutanud, tuleb käed kindlasti ära pesta ning võimaluse korral desinfitseerida.

7. Looduse loomulikku eluringi tuleks sekkuda nii vähe kui võimalik ja aidata ainult siis, kui tegu on tõesti abitus seisundis oleva loomaga. Metsloomade (sh. lindude) loodusest püüdmine ja kodus pidamine on seadusega rangelt keelatud.

8. Ära lähene metsloomale või poegadele, kui oled ise vigastatud või haige. Sellisel juhul on raskendatud ohu korral taganemisvõimalused. Lisaks võid sa haigusebakteri loomale edasi kanda.

9. Osadel loomadel on oma kindel territoorium, kuhu võõras siseneda ei tohi. Nt põtradel poegimisajal või tetredel pulmamängu ajal. Kui loomale tundub, et on nurka surutud, ta ründab.

10. Kui liigud metsas koeraga, ära lase tal rihmata joosta. Koer võib häirida metslooma ja nende poegi ja seeläbi isegi mõne ohvriks sattuda.     

5 nõuannet ohutuks liiklemiseks ajujahi ajal:

• Ole eriti tähelepanelik päikesetõusu ja -loojangu eel, mil metsloomadel on loomupäraselt kõrgem aktiivsus! Ettevaatlik tuleb olla nädalavahetusel piirkondades, kus võib jaht toimuda. Paljudes jahiseltsides on kasutusel märk «Ettevaatust, jaht!», mis annab inimestele märku jahi toimumise kohta.
• Liiklusvahendiga metsapiirkonnas liigeldes tasub sõita sellise kiirusega, et looma teele ilmudes saaks turvaliselt sõiduki kiirust vähendada või peatuda.
• Kui ulukid ületavad sõiduteed, siis peatudes tuleks sõidukil lülitada sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele.
• Kui sõidutee ületab metsloom, siis tasub alati arvestada, et ta ei pruugi olla üksi ja mõne aja pärast võib ilmuda teine, kolmas jne.
• Ajujahi kütiliini (reas seisvad jahimehed) ei paigutata aktiivselt kasutatavatele teedele. Metsas liikudes ja reas seisvaid jahimehi ehk kütiliini kohates tuleb jätkata sõidukiga aeglaselt liikumist ja eemalduda.