:format(webp)/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
/nginx/o/2017/10/18/7228591t1h41c8.jpg)
Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) palub enne talve saabumist kriitilise pilguga üle vaadata õuekoertele ilmastikutingimuste eest kaitset pakkuvad varjualused.
Eestimaa Loomakaitse Liit paneb südamele: vastu talve kontrollige üle ka koerakuudid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis kehtiva seaduse kohaselt tuleb õues elavatele ketikoertele tagada nõuetekohased tingimused. Määrus sätestab üheselt, et õues tohib pidada vaid selliseid koeri, kes on selleks kohastunud. Õuekoertel peab olema kuut ja selle suurus tuleb valida vastavalt koera kasvule. Ehitiselt nõutakse vee- ja tuulekindlust. Kuudi põhi peab asuma maapinnast kõrgemal ning põrand tuleb hoida puhta ja kuivana. Määruse kohaselt tuleb loomale tagada ka pehme küljealune. Kuudi sissepääsuava peab sobima seal peetava koera suurusega ega tohi tekitada talle vigastusi.
ELL Järvamaa piirkonnajuhi ja koerakasvataja Karme Reiljani sõnul on ketikoerte olukord kohati väga trööstitu: «Paarimeetrise keti otsas virelevaid koeri on sadu ja nõukogude ajast pärit arusaamad koerapidamisest on väga visad kaduma. Lisaks teevad meile palju muret talude või ehitatavate majade juurde «valvama» jäetud koerad. Koer on sotsiaalne loom ja tahab olla karjas ehk koos inimesega. Lisaks on taolise metsatukka või põllule ketti aheldatud üksiku koera valvurifunktsioon äärmiselt piiratud ja ebatõhus!»
Määrus sätestab ka nõuded ketile ja minimaalsele liikumisalale. Määruse kohaselt ei tohi ketis peetava koera kaelarihm olla metallist ega poov. Lisaks peab kett paiknema nii, et oleks välistatud selle keerdumine puu või muu eseme ümber.
Jooksutrossile kinnitatud koer peab liikuda saama piki trossi 10 meetri ulatuses ja laiuti vähemalt kaks meetrit kummalegi poole. Kui ketikoer on aheldatud kuudi külge, siis peab ta liikuda saama vähemalt 40 ruutmeetri ulatuses.
«Paljud ketikoerad on sunnitud elama vaid kaudselt kuuti meenutavates lobudikes või lausa lageda taeva all ja veelompides,» nendib ELLi Lõuna-Eesti regioonijuht Kristi Metsa ja lisab, et tihti võib kohata ka teist äärmust: «Koertele on püstitatud suured ja uhked aiamajakesed, kuid nad ei jõua neid oma kehasoojusega «üles kütta» ning külmetavad seetõttu ikkagi!»
ELL kutsub inimesi üles olema aktiivsemad ja kutsuma hoolimatut naabrit või loomaomanikku korrale, sest see on pahatihti tõhusam, kui riiklikele ametkondadele kaebuste edastamine. Lemmikloomade, sealhulgas koerte pidamise nõuetega saab lähemalt tutvuda SIIN.