:format(webp)/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
Saage tuttavaks koeraga, kes ületas hirmud inimeste ja lärmi ees oma omanikuga matkadel käies. Vapper kutsa on muuhulgas proovinud mägironimist ja trossidega sõitmist ning tema omaniku postitatud reisifotod on talle Instagramis toonud juba kakskümmend viis tuhat jälgijat.
Pühendumuse jõud: tänavakoerast Instagrami-staariks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Penni on koer, kelle esimesed eluaastad olid täis kurbust ja valu. Ta veetis kogu oma aja pimedasse keldrisse lukustatuna ning tema omanikud tarvitasid ta kallal füüsilist vägivalda. Kaheaastaselt jäeti ta New Yorgi tänavatele luusima ning sealt viis tema tee varjupaika, kus ta otsekohe eutanaasiat ootavate loomade nimekirja pandi. Penni õnneks sattus tema teele loomapäästjate grupp Fur Friends in Need, kes talle Georgia osariigi noormehe Blaine DeLuca näol uue omaniku leidsid.
DeLuca sõnul kartis Penni tema juurde saabudes kõike ning linnakära tõttu sai ta koeraga jalutamas käia vaid öösiti, kui tihe liiklus ja inimmassid tänavatelt kadusid.
«Kuna Penni värises hirmust iga kord kui me teiste inimeste keskel olime, hakkasin ma temaga päevavalguses hoopis looduses käima. Metsas kadusid kõik tema hirmud, ta oli kui teine koer» jutustas DeLuca.
Aasta hiljem kolis DeLuca koos oma elukaaslase ja Penniga Las Vegasesse ning kui üldjuhul tulevad sellele linnale mõeldes pähe suured rahvahulgad ja eredad tuled, siis tegelikult ei tea paljud, et Las Vegast ümbritseb mitmekesine loodus. Penni viidi esmalt vaid lühikestele jalutuskäikudele, ent peagi sai tema omanikele selgeks, et koer saab matkamisega hakkama kõikjal, kus nemadki.
Penni on koos DeLucaga külastanud lugematul hulgal Nevada, California, Utahi ja Arizona osariikides. «Kõik, kes koos Penniga matkamas on käinud, teavad, et ta on õues olles õnnelikum kui kuskil mujal. Ta käib meiega mägedes ronimas ning on näha, et ta naudib täiel rinnal kõiki meie seiklusi,» ütles DeLuca. Ainus, mis Penni omanikele tuska valmistab on fakt, et Ameerika rahvusparkidesse ei lubata ühtegi koera ning oma neljajalgse sõbrata ei taha nad matkama minna.
DeLuca arvates on lemmikloomade pereellu kaasamine omanike enda teha: «Mõtle, kas su koer on tõesti sinu igapäevaelu osa. Tema kaasamine on sinu ülesanne, püüa anda oma koerale elu, mida ta väärib. Ja kui ta rõõmsalt saba liputades sind juba ukse peal tervitab, küsi iseendalt, mida sa oled ära teinud, et selline armastus ära teenida.»